Coop Panga juht Margus Rink iseloomustas kaks aastat turul tegutsenud aega kiire kasvu perioodiks. Erakinnisvaralaenude ja ärikinnisvara laenuportfell on kasvanud mitu korda, tugevalt on kasvanud ka tarbimislaenude väljastamine. Coop Panga laenuturu osakaal on kasvanud kahekordseks ehk 0,9 protsendi pealt 1,8 protsendini. Praegu liigub pank viie miljoni euro kasumi teel.

Üks viiest universaalpangast

Eesti turul tegutseb viis universaalpanka, millest Coop on väikseim. Danske laenuportfelli ostuga kasvab LHV senine viieprotsendine turuosa 7-8 protsendini. Turgu juhib Swedbank 40 protsendiga, järgneb SEB 26 protseniga, kolmas on Luminor 15 protsendiga.

Kahe aastaga on brändi tuntus kasvanud: iga kolmas inimene oskas Coop Panka nimetada.

Soovitusindeksi uuringus on Coop Pank teisel kohal LHV järel.

Coop hakkas esimese pangana pakkuma turul kliendiks hakkamist internetipanga kaudu ehk kontorisse minemata.

Coopi pangakaart toimib ka säästukaardina, millele sellest sügisest hakkab veel rohkem soodustusi laienema. Lisaks saavad kliendid võtta kauplustes välja sularaha, mida erakliendid kasutavad aktiivselt. Sularahatehinguid on Coopi poodides natuke rohkem kui kaarditehinguid. Hoiuseklientide hulga kasvatamiseks maksab Coop turu kõrgeimat intressi.

Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand ütles, et kui pank poleks manööverdanud end välja mitteresidentide ärist, oleks nende turuosa kasvanud veel kiiremini.

Vihand tunnistas, et panka tegema hakates ei olnud unistust jääda paariprotsendise turuosa peale tiksuma. Et aga turuosa kasvatada, on vaja kapitali kaasata.

Panga aktsionärid otsustasid esmaspäeval suurendada aktsiakapitali nelja miljoni euro võrra. Lisaks sai panga juhatus volituse asuda ette valmistama aktsiate avaliku noteerimise protsessi. Plaan on minna börsile umbes poole aasta pärast ehk hiljemalt hilissügisel, selleks ajaks selguvad IPO mahud ja sihid.

Coop Panga aktsionärid on praegu 60,4 protsendi ulatuses Coop Eesti, sh Coop Investeeringud 38,8 protsendiga ja Tarbijate Ühistud 21,6 protsendiga; Andres Sonn 19,9 protsendiga, Inbank 7,9 protsendiga, väiksemas mahus väikeaktsionärid. Inbank ja Andres Sonn kavatsevad IPO käigus aktsionäride ringist väljuda.

Börsilt kaasatavat raha kasutatakse tegevusmahtude kasvatamiseks, et saavutada kriitilist ärimahtu. Praegu kasvavad tulud kuludega sünkroonis: tulud on siiani kasvanud 40 protsenti ja kulud 30 protsenti. Investeeringute kaasamisega aga peaks kaasnema tuludehüpe, mis on järgmise kahe-kolme aasta fookus.

Sihtklientideks on eraisikud, kes valivad omale põhipanka, kuhu kanda oma töötasu ja korraldada oma igapäevapangandust ehk mitte enam üksnes väikelinnade elanikud, vaid ka suurlinna inimesed, kes mh vajavad nt kodulaenu; samuti ettevõtted.

Tehnoloogiliseks arengusuunaks on integreerida kolmandate osapoolte tooteid, nagu pensionifondid, elukindlustus, varakindlustus, investeerimiskonto, e-pood - neid teenuseid ei kavatse Coop ise arendama hakata, vaid jääb ise pakkuma igapäevapanganduse ja finantseerimise teenust.

Seega kolm investeeringusuunda on mahtude kasvatamine, kliendisegmentide meelitamine, tehnoloogiline areng.

Eesti pangandusturu laenuportfell ja hoiuseportfell on võrdsed, mis tähendab, et inimestel on tohutult vaba raha investeerimiseks.

Analüütik prognoosib edukat IPO-t

Varahaldusfirma Avaron analüütik Rain Leesi leiab, et Coop pangal on turul oma nišš olemas ning IPO võiks olla edukas.

"Eks see kõik lõpuks sõltub sellest, mis on konkreetsed tingimused, mis hinna pealt seda müüakse. Praeguse info põhjal tundub, et see emissiooni maht ei saa olema väga suur, mis ühest küljest tähendab küll, et see ei tõmba väga palju välisinvestorite tähelepanu, aga samas on ajalugu näidanud, et ka Eesti koduturult on võimalik kaasata üsna arvestatavaid mahte," kommenteeris Leesi "Aktuaalsele kaamerale".