Aivar Hundimägi: väikepangad astuvad suurtele kandadele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aivar Hundimägi
Aivar Hundimägi Autor/allikas: Erik Prozes

LHV ja Coopi ambitsioonikus toob lähiaastatel kindlasti elevust tardunud pangandusturule, mida viimastel aastatel on suutnud raputada eeskätt rahapesuskandaalid, leiab Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Viimasel paaril nädalal on Eesti pangandusturu kohta tulnud kaks head uudist. Möödunud nädalal teatas LHV, et ostab ära Eesti turult lahkuva Danske Banki eluasemelaenuportfelli. Esmaspäeval avalikustas Coop Pank, et soovib juba sel aastal aktsiad noteerida Tallinna börsil.

Ka Coop Pank noolis Danske eluasemelaenuportfelli ehk enam kui 10 000 klienti, kes oleks magus suutäis praegu veel tagasihoidliku turuosaga Coopile. Tänu paremale ja odavamale finantseerimisvõimekusele suutis LHV teha aga Danskele kõrgema pakkumise.

Nii LHV panga tehing Danskega kui ka Coop Panga teade, et nad võivad juba sel aastal jõuda börsile, on märgid, et kahel kodumaisel kapitalil põhineval pangal on ambitsioon kasvada ja kasvada kiiresti. See on hea uudis, sest kasvada on võimalik ainult kliente juurde saades ning neid enda erinevaid pangateenuseid kasutama meelitades. See omakorda tähendab kliendi seisukohast häid pakkumisi ning ka uudseid lähenemisi.

Uuringufirma Kantar Emor Finantsseire 2018 andmetest selgus, et ainult 4 protseti Eesti elanikest on kasutanud mõne fintech-ettevõtte teenuseid, samal ajal kui Leedus on seda teinud 42 protsenti elanikest.

Vahe kahe tugeva IKT-riigi vahel on enam kui kümnekordne. Läti jääb sarnasele tasemele Eestiga. Sellel on mitmeid põhjuseid. Üks põhjus on aga eestlaste laiskus panka vahetada või valmisolek kasutada erinevate pankade teenuseid ehk otsida endale soodsaimat ja paremat võimalust.

See on ka üks põhjus, miks siinsel turul domineerivad kaks Rootsi panka. LHV ja Coopi ambitsioonikus toob lähiaastatel kindlasti elevust tardunud pangandusturule, mida viimastel aastatel on suutnud raputada eeskätt rahapesuskandaalid.

Reedel Eesti Panga presidendi ametiaja lõpetanud Ardo Hansson möönis mais riigikogus keskpanga aastaülevaadet tehes: "Pankade võime investeeringuid rahastada püsib hea, kuid me näeme teatud märke vähenenud konkurentsist ja rahapesukahtlustest tulenev mainerisk võib seda võimet tulevikus nõrgendada."

Eesti pangandus on olnud sel ja eelmisel kümnendil suuresti põhjamaiste pankade käes. Nüüd aga Danske lahkus, Swedbank on heidelnud usalduskriisiga, Luminor ehk Nordea ja DNB ühinevad jätkuvalt ning on samuti kuuldavasti otsimas vähemalt osale oma laenuportfellist uut omanikku. Selle taustal on rõõmustav näha Eesti kapitalil põhinevate pankade esiletõusmist.

Üle 10 000 kliendi, kellest hinnanguliselt 80 protsenti on LHV-le uued, tugevdab selle panga positsiooni universaalpangana. Kui veel mõni aasta tagasi ütles LHV Panga suurim omanik Rain Lõhmus Äriplaani konverentsil esinedes, et tema eesmärk on tõsta LHV Eesti kolmandale kohale, siis pärast Danske tehingut, lausus LHV Groupi juht Madis Toomsalu Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kolmas koht turul ei kõla kuigi ahvatlevalt.

Toomsalu arvamusavaldus on tõsine tormihoiatus Swedbankile ja SEB-le. Kui nende omanikud võtavad siinseid tütarpanku, kui Bostoni maatriksist tuntud rahalehmasid ehk äriüksusi, millel on suur turuosa, suur kasumi ja raha ülejääk ning aeglane turukasv, siis on LHV-l ja Coopil lihtne neilt turuosa suurte ja väikeste ampsudena ära võtta.

Näiteks tõstis Danske laenuportfelli omandamine LHV osakaalu eralaenuturul paarilt protsendilt 10 protsendi kanti. Coop Panga turuosa kogu turul on praegu umbes kaks protsenti. Nende eesmärk on asuda turuosa kasvatama äriklientide ja linnaelanike hulgas.

Kuigi Coop ja LHV on konkurendid, siis aitab LHV oma tegevusega ka Coopi ning vastupidi. Mõlemad pangad on avalikkusele kinnitanud, et Eesti kapitali võib usaldada. LHV on näidanud, et väikepanka tasub investeerida.

Seetõttu olen veendunud, et Coop Panga plaanitav aktsiate avalik pakkumine õnnestub hästi ning konkurents pangandusturul muutub lähiaastatel senisest palju põnevamaks ning ka klientidele kasulikumaks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: