Keskpank kutsub valitsust taastama usaldust riigi rahanduse vastu ({{commentsTotal}})

{{1560328740000 | amCalendar}}
Foto: pixabay

Eesti Pank prognoosib majanduskasvu aeglustumist tänavu 3,3 protsendini ning kutsub valitsust taastama usaldust riigi rahanduse vastu.

Kui eelmisel aastal oli majanduskasv 3,9 protsenti, siis käesolevaks aastaks prognoosib keskpank 3,3-protsendist kasvu, mis järgmisel aastal kahaneb 2,1 protsendile ja 2021. aastal on 2,0 protsenti.

Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt  tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel, teatas keskpanga pressiteenistus.

Kasv aeglustub

Eesti tööstussektori toodangu mahu kasv on aasta alguses aeglustunud, töötleva tööstuse kasv on olnud tugev, ent ettevõtete ootus tuleviku suhtes on muutunud pessimistlikumaks, märgib keskpank oma ülevaates. Ehituses ja tööstuses arvavad ettevõtete juhid, et olukord läheb raskemaks, samas teeninduses on kindlustunde indeks positiivne.

Keskpank viitab, et eksporditurud kasvavad aeglasemalt ja nii ka Eesti eksport ning samas on pidurdunud kaubandustülide tõttu maailma kaubanduse kasv.

"Loodame siiski, et pinged on ajutised, ja loodetavasti jõutakse kokkuleppele, misjärel saaks kaubavahetus taas hoo sisse," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kolmapäeval prognoosi tutvustades.

Ehkki euroala inflatsioon peaks tänavu vähenema, läheneb see pikemas perspektiivis siiski kahele protsendile ning üldises plaanis on Euroopa majanduskeskkond soodne, rääkis ta.

Eesti majandustsükli haripunkt on möödas, aga hea seis jätkub, mis tähendab, et tööpuudus on erakordselt madal ja hõivatute osakaal elanike hulgas kõigi aegade kõrgeim. Praegustes oludes säilib suur surve tööjõukulude ja hindade kasvuks, mis võib aga ohustada konkurentsivõimet ja pikaajalist majanduskasvu, märgib Eesti Pank.

Tööjõupuudus kasvatab palkasid

Tööjõupuuduse taustal prognoosib keskpank palkade jätkuvat kasvu, kuigi selle kasvutempo peaks lähiaastatel pidurduma. Kui eelmine aasta oli keskmine brutokuupalk 1310 eurot ja see kasvas aastaga 7,6 protsenti, siis tänavu peaks see kasvama 8,1 protsenti ja jõudma 1415 euroni. Järgmisel aastal kasvaks keskmine palk 6,4 protsenti ja jõuaks 1505 euroni, ülejärgmisel aastal 5,2 protsenti ja tõuseks 1584 euroni.

Keskpank märgib, et välistööjõud võimendab majanduse mahtu ning välistööjõu tõttu näitab statistika viimase kahe aasta tootlikkuse kasvu liiga suurena, sest välistöötajate arvele võib panna kuni kolmandiku eelmise aasta majanduskasvust. Eelmisel aastal oli lühiajalisi välistöötajaid kuni 1,8 protsenti kõigist töötajatest. Samas hoiab välistööjõud tagasi palgakasvu ja muudab majanduskasvu heitlikumaks, tõdeb Eesti Pank.

Keskpank sedastab, et riigipoolne majanduse stimuleerimine kasvataks nõudlust välistööjõu järele veelgi. Samas on ettevõtetel töötajaid veelgi raskem leida kui eelmise buumi ajal ning välistööjõuta ja töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam kui praegu, mil see neli protsenti, kasvades järgmistel aastatel prognoosi kohaselt ühe protsendipunkti võrra aastas.

Kaasiku sõnul on Eestis aastas keskmiselt 12 000 välistöötajat, kuid hetketi võib see olla ka kuni 20 000.

"Tööjõud on üks Eesti majanduskasvu pudelikaelu, meie tööjõuturg näitab, et kohalikud ressursid on ammendunud," ütles Kaasik.

Eesti Panga president Madis Müller lisas, et kuigi kolmandatest riikidest pärit töötajad võivad Eestis töötada aastas üheksa kuud, siis me tegelikult ei tea, kui kaua nad siin tegelikult viibivad. "Tahame seda täpsemalt uurida," märkis ta.

Juhul kui Eesti ettevõtted kasutavad odavat, madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, siis sellest võidavad ettevõtjad ja tarbijad, aga kaotavad töötajad, kuna palgad surutakse alla, märkis Müller.

"Siin on kindlasti ruumi poliitilisteks valikuteks," tõdes Eesti Panga president. 

Inflatsioon alaneb

"Inflatsioon saab ilmselt lähiaastatel alanema. Selle taga on peamiselt energiahinnad, sisemaiselt tõstab seda kiire palgakasv, pidurdab aga maksutasemete püsimine," rääkis Kaasik. "Kui valitsus alandab alkoholiaktsiisi, siis võib see veelgi inflatsiooni vähendada," lisas ta.

Keskpanga andmete kohaselt oli eelmisel aastal inflatsioon 3,5 protsenti, tänavuseks hinnakasvuks prognoositakse 2,5 protsenti, järgmiseks aastaks 2,7 protsenti ning 2021. aastaks 2,1 protsenti. Alkoholiaktsiisi langetamine 1. juulist 2019 vähendaks inflatsiooni sel ja järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti, lisas keskpank oma prognoosis.

Eelarve defitsiidis

Keskpanga prognoosi kohaselt ei pruugi riigi eelarvestrateegia (RES) struktuurse tasakaalu eesmärk aastaks 2021 täituda, kuna RES näeb ette jooksvate kulude kasvu piiramist üksnes vähesel määral ning Euroopa Liidu eelarvest saadava raha ulatuslikum kasutamine ja suurem oodatav dividenditulu peamiste vahenditena eelarve seisu parandamiseks on ebakindlad.

Valitsus on praegustel headel aegadel pigem majandust ergutanud ehkki oleks võinud koguda reserve, tõdes Kaasik.

Sama rõhutas ka Eesti Panga president Madis Müller, kes märkis, et kui valitsus suurendab kulutusi headel aegadel, siis sellega kasvab inflatsioon, millest kaotavad inimesed tarbijatena ning samas muudab see ka riigi investeeringud kulukamaks.

Müller rääkis ka, et erinevalt rahandusministeeriumist ei usu keskpank, et eelarve suudetakse nii kiiresti tasakaalu saada nagu valitsus on näidanud.

Keskpank rõhutab oma prognoosis, et eelarve tasakaalu viimine ei tähenda kulude kärpimist, vaid kulude aeglasemat kasvu. Riigieelarves oleks ka madalama kasvu puhul 300 miljonit uut raha, rääkis Müller, lisades, et kui valitsus oleks varasematel aastatel aeglasemalt kulusid suurendanud, saanuks praegu neid kiiremas tempos tõsta.

Keskpank kutsub taastama usaldust riigi rahanduse vastu

Eesti Pank tõdeb oma prognoosis, usaldus riigi rahanduse vastu vajab taastamist. Valitsuse lubadus riigieelarve uuesti tasakaalu viia on samm õiges suunas, aga selle teostatavus on ebaselge, lisatakse samas.

Keskpank märgib ka, et ajutistele tuluallikatele tuginemine jätab lahtiseks küsimuses, kuidas on struktuurne tasakaal tagatud pikema aja jooksul. Samas lisatakse, et kui järgmistel aastatel laekub maksutulusid rohkem kui tavaoludes, siis majanduse stabiilse arengu jaoks on sellistes tingimustes vaja ülejäägis eelarvet.

Soov muuta kahe viimase aasta jooksul juba teist korda riigieelarve seadust, et puudujääki lubada, vähendab eelarvedistsipliini usaldusväärsust, lisab keskpank.

"Ei tundu õige, et kui juba nool on lendu lastud, siis hakatakse märklauda sobivasse kohta sättima," ütles Müller kommenteerides valitsuse plaani muuta eelarve reegleid selliselt, et oleks võimalik taas rohkem kulutada.

Keskpank kutsub üles vastutustundlikule eelarvepoliitikale, mis pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata, märkis Eesti Pank. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: