"Ajalooliselt on see, et meil on olnud finantsiliselt tugevad Põhjamaade pangad, meid aidanud. Aga täna oleme olukorras, kus me oleme ka Eesti Pangana öelnud, et eriti pärast mõne konkurendi turult lahkumist, tundub olema konkurentsi - vähemalt teatud kliendigruppides - jäänud väheks, Seetõttu ka intressimäärad võivad olla Eestis kõrgemad, kui nad võib-olla oleksid olukorras, kui meil oleks rohkem suuri ja tugevaid panku konkureerimas," rääkis Müller kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

"Ehk kui küsida, kas meie arvates on meil konkurentsiga probleeme, siis vastaks, et on ja hea oleks kui konkurents Eesti panganduses tugevneks," lisas Müller.

Mülleri sõnul ei saa keskpank siiski väga palju teha konkurentsi suurendamiseks Eesti kommertspankade turul, kuid ta viitas jõudu koguvale Luminori pangale ja Eesti omanikega kommertspankadele. "Ma näen, et see vist on paranemas, kus Luminor uue pangana kogu hoogu, ju varsti suudab paremini konkureerida. Eesti pangad, kuigi nad on väiksed, on jõudsalt kasvamas. Selles mõttes on arengud pigem positiivsed," rääkis ta.

Eesti Pank on kehtestanud suurpankadele kõrgemad kapitalinõueded, kuna need on Eesti majanduses nii mõjukad, märkis keskpanga juht. Tõenäoliselt jõustub sügisel nõue, et kaks suurpanka ei hindaks oma eluasemelaenude porfellide riske liiga madalaks ega hoiaks selleks pangas liiga vähe kapitali, keskpank tahab selle kehtestada eluasemeportfellidele minimaalse riskimäära, rääkis Müller.

ESM-i kaudu raha pankadele laenamine on väga ebatõenäoline

Rääkides Eestis tähelepanu alla tõusnud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) reformist ja selle otsustusmehhanismidest rõhutas Müller, et praegu arutusel olev nüanss puudutab ESM-ist raha laenamist pankade enda moodustatud kriisilahendusfondile, mitte otse pankadele ning selle kasutusele võtmine on väga vähe tõenäoline.

"ESM loodi 2012. aastal selleks, et toetada euroala valitsusi, kui need satuvad raskustesse - loomulikult tingimusi täites ja kokkulepitud programnmi raames. See, et otse ka pankasid saaks toetada, selline kapitalimeede oli olemas ka varem, aga seda pole kunagi kasutatud ja loodan, et kunagi ka ei kasutata, kuna see tõeline kõige viimane meede," rääkis Eesti keskpanga juht.

"Täna on juttu sellest, et lisaks ESM-ile on euroalal loodud ka pankade kriisilahendusfond, mida pangad ise rahastavad ja mille mahuks on sihitud 50 ja rohkem miljardit, mis on iseenesest päris palju. Aga kui kunagi peaks sellest puudu jääma, siis kas võiks ESM olla täiendav laenuallikas, et sinna fondi saaks raha juurde panna. See ei tähenda otse pangale raha andmist, vaid ikka sellele (kriisilahendus)fondile, mis hiljem maksab ESM-ile selle summa tagasi," selgitas ta.

"Ma arvan, et tõenäosus on pigem väike, et sellised meetmed käima lähevad, tulenevalt kõigist muudest kokkulepetest, mis näiteks pankade probleemide lahendamisel on juba saavutatud," rõhutas ta.

Mülleri hinnangul pole ESM-ist kriisilahendusfondile raha laenamise otsustamisel ühehäälsuse nõude soovimine kohane, kuna ka otsus fondi abil mõnda panka aidata on samade otsustajate poolt tehtud hääletades.

"ESM-is on ette nähtud erakorralise meetmena - juhul kui on ohus kogu euroala stabiilsus - võimalus kasutada mitte ühehäälset, vaid kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist. Seal on veel turvasamm ette nähtud, et mitte ainult ministrid ei otsusta, kas meil on eriolukord, vaid küsitakse ka Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni sõltumatut hinnangut," räääkis Müller. Ta viitas, et Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena on seega ka temal võimalus selle kohta arvamust avaldada, kas on tegemist piisavalt erakorralise olukorraga või mitte.

"Ja lisaks, rääkides kriisilahendusfondist, mille jaoks võiks ESM-i lisatuge teoreetiliselt vaja olla - ka seal meil juba ei ole ühehäälset otsustamist. Kui juba seal on otsustatud hääletusega, et jah, tõepoolest sellist pangagruppi on vaja kriisilahendusprotsessi suunata ja sellele on vaja pärast bilansi puhastamist veel migit ajutist tuge, siis minu arvates ei ole ESM-i poolt konsistentne öelda, et kuigi me just otsustasime, et seda on vaja teha, me siiski raha ei anna," tõdes ta.

Otsustusprotsessidest rääkides rõhutas Müller ka kiire otsustamise tähtsust kriisiolukorras. "On tähtis, et otsused langetataks päris kiiresti, ertiti kui on tegemist pangagrupi kriisi lahendamisega, mis sageli toimub nädalavahetuse jooksul," märkis Müller.

Keskpank soovib rohkem panustada avalikku debatti

Müller leidis, et Eesti Pank on ka seni väga hästi toime tulnud, kuid tema hinnangul võiks keskpank rohkem panustada avalikku debatti majanduspoliitika teemadel.

"Mulle tundub, et küsimus, mille üle võiks põhjalikumalt mõelda ja mida arendada, on EP nõuandja roll majanduspoliitilistes küsimustes, mis tuleneb ka Eesti Panga seadusest, et me anname valitsusele nõu olulistes majanduspoliitilistes valikutes.
Samuti me näeme, et üldsusele kommentaaride jagamine ning põhjaliku ja analüüsi-põhise selgituse pakkumine majanduslüsimustes on oluline," rääkis Müller.

"Valiku koht on see, et mis asju me kommenteerime ja kes ütleb, mis on oluline. Võib-olla me võikisime olla siin isegi pisut vähem konservartiivsed, tõsi küll, olles ettevaatlikud, et mitte minna päevapoliitikasse," lisas ta.

Mülleri sõnul võiks keskpank pakkuda majanduspoliitilistes küsimustes arutelu platvormi ka teistele ekspertidele ja arvamusliidritele. "Isegi kui me ei taha väga tugevat positsiooni võtta Eesti Pangas, siis me oleme teinud juba paar vestlusringi. Hiljuti oli rahapesu tõkestamise teemal," rääkis ta ning lisas, et sügisel peaks koostöös IMF-iga seminar pensioinisüsteemide teemal. "Mõte on pakkuda süvaanalüüsi, hästi argumenteeritult kirjeldada neid valikuid, mis Eesti ees majanduspoliitikas seisavad," rõhutas Müller.

Lisaks on järjest tähtsamaks muutunud ka Eesti Panga valmisolek tagada makse- ja sularahateenuste kättesaadavaus igasugustes eri- ja hädaolukordades, märkis Müller ning samuti on kasvanud keskpanga roll pangandussektori reguleerimisel.