Juhan Kivirähk: Jüri Ratas - peaminister EKRE valitsuses ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Võib jääda mulje, et valitsuserakonnad saavad oma reitingu hävitamisega ise hakkama ning opositsioonil polegi tarvis midagi muud teha, kui kooskõlas hiina rahvatarkusega vaid jõe ääres oodata, kuni vaenlase laip neist mööda ujub, sedastab oma kommentaaris Juhan Kivirähk.

Kevadistel riigikogu valimistel saavutasid veenva ülekaalu liberaalseid väärtusi esindavad erakonnad: Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond said parlamendis kokku 70 kohta. Ka Euroopa Parlamendi valimistel said liberaalsed jõud enda valdusesse kuuest mandaadist viis.

Paraku ei avaldu selline valijate poolt antud võimas mandaat praeguse riigivõimu juures - poliitikaareenil on domineerivaks jõuks kujunenud EKRE ning ametis olev valitsus näib suhtuvat liberaalsesse demokraatiasse pigem kahtlustavalt.

Reformierakonna toetus kasvab

Viimasest avaliku arvamuse küsitlusest selgunud riigikogu valimiseelistustes kuulub kindel esikoht Reformierakonnale, selle erakonna poolt annaks oma hääle 32 protsenti valimiseelistust omavatest vastajatest.

Reformierakonna toetus on riigikogu valimistest alates pidevalt kasvanud. Kohe valimiste järel aitas kasvule kaasa valijate ootus, et peaministriks peaks saama valimistel parima tulemuse saanud erakonna juht. Erakonna kõrget reitingut aitas kinnistada edu Euroopa Parlamendi valimistel ning kahtlemata lisavad opositsiooni juhterakonnale toetust valitsuse ebaõnnestumised.

Teise-kolmanda koha pärast konkureerivad omavahel Keskerakond ja EKRE vastavalt 19 ja 18 protsendiga.

Kui EKRE toetus on säilinud märtsis toimunud riigikogu valimistega samal tasemel, siis Keskerakond on oma valijaid valimiste järgsel perioodil pidevalt kaotanud. EKRE valijaile võib-olla isegi meeldib erakonna liidrite pidev "onu-heinolik" kõnepruuk. Keskerakonna valija aga ilmselt ei suuda enam kokku lugedagi, kui mitmel korral on peaminister Jüri Ratas pidanud oma koalitsioonipartnerite sõnade eest avalikkuselt vabandust paluma.

Jüri Ratas on EKRE suhtekorraldaja?

Kui vaadata valitsuse tegemiste kajastusi massimeedias, siis jääb üha enam mulje, et Jüri Ratas on peaminister EKRE valitsuses või peab hoopis EKRE suhtekorraldaja ametit.

Kindlasti mõjus peaministripartei reitingule negatiivselt vahetult küsitlusperioodi alguses avalikkuse ette jõudnud riigi eelarvestrateegia, mille kontrast alles mõne kuu eest jagatud heldete valimislubadustega oli paljude erakonna valijate jaoks šokeeriv. Kriips tõmmati peale lootustele erakorraliseks pensionitõusuks, palgakasvust peavad suu puhtaks pühkima õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad ja politseinikud.

Seevastu suutis rahandusminister Martin Helme oma valijaid rõõmustada alkoholiaktsiisi langetamisega juba alates 1. juulist, näidates end tõelise tegudeinimesena.

Küsitlusperioodi sisse jäi ka riigikogu opositsiooni katse umbusaldada siseminister Mart Helmet. Et erakonna populaarse liidri ründamine aitab erakonna toetajate koondumisele kaasa, mäletame juba Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna aegadest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus riigikogu valimiste kontekstis jääb märgatavalt madalamaks kui see oli Euroopa Parlamendi valimistel. Neist valijaist, kes hääletasid europarlamendi valimistel SDE poolt, annaks riigikogu valimistel nende poolt oma hääle vaid 53 protsenti – sotside euroedul on Marina Kaljuranna nägu.

Siiski jäi eurovalimiste edust sotsidele nii palju külge, et nad on tõusnud taas Isamaa Erakonnast populaarsemaks. Sotsiaaldemokraate toetab 11 protsenti, Isamaad üheksa protsenti valijatest. Eks ka Isamaa reitingut mõjutab ju otseselt valitsuse toimetulek oma lubaduste elluviimisel.

Valitsuserakondade toetuse langus

Küsitlusperioodi alguseks oli valitsus ametis olnud vaid kuu aega. See on tavaliselt periood, mil valitsuse usalduskrediit on maksimaalsel võimalikul tasemel. Praegu on aga kaks valitsuserakonda oma tegevust alustanud toetuse langusega.

Selle tulemusel on riigikogu koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetused, vaatamata võimuliidu arvulisele ülekaalule, peaaegu võrdsustunud: kolm valitsuskoalitsiooni erakonda pälvisid kokku 46 protsendi valijate toetuse, kaht opositsiooniparteid toetas 43 protsenti.

Võib jääda mulje, et valitsuserakonnad saavad oma reitingu hävitamisega ise hakkama ning opositsioonil polegi tarvis midagi muud teha, kui kooskõlas hiina rahvatarkusega vaid jõe ääres oodata, kuni vaenlase laip neist mööda ujub.

9. veebruaril Eesti Päevaleht LP-le antud intervjuus väitis EKRE esimees Mart Helme, toetudes Igor Mangi ennustusele, et ükskõik mis valitsus kevadel kokku pannakse, sügisel läheb see ümbertegemisele.

Kuid selle prognoosi teostumise nimel tuleks opositsioonil siiski ka pingutada! Kui seni on Reformierakond püüdnud igal võimalusel valijatele Jüri Ratase valitsuse ebapädevust demonstreerida, siis lõputult ei tarvitse selline strateegia edu tuua.

Arvestades Reformierakonna suurt esindatust riigikogus, oleks mõistlikum demonstreerida oma sisulisi erimeelsusi valitsuse poolt aetava poliitikaga selgete alternatiivide pakkumisega läbi varivalitsuse moodustamise. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: