Toomas Sildam: prokuratuuri erastamine ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam
Toomas Sildam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Erastada võiks ka prokuratuuri. See ju tegeleb kogu aeg ebameeldivate asjadega, täidab mingit müstilist "poliitilist tellimust". Las siis müüb ka oma teenust turul," jagas Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora soovitusi EKRE esimehele Mart Helmele, kes tahaks maha müüa ka osa ERR-i tele- ja raadiokanaleid. Prokuratuuri erastamine on uljas sõnamäng, aga kõlab päevakohaselt, leiab oma kommentaaris Toomas Sildam.

Mart ja Martin Helme, kes Jüri Ratase kutsel said riigikogu valimiste järel valitsusse, ei ole kunagi varjanud, et tahavad prokuratuuri hambaid ümber viilida.

Selleks ei pea nad midagi keerulist tegema. KEI koalitsiooni – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu – esimene oluline täitmist vajav ametikoht on riigi peaprokurör, kellena ligi viis aastat on töötanud Lavly Perling. Sügiseks tuleb valitsusel otsustada, kas ta jätkab teist ametiaega või leitakse sinna uus inimene.

Perlingut toetab Keskerakond ja justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kes peab tegema valitsusele ettepaneku peaprokuröri ametisse nimetamiseks. Aga Aeg kõhkleb ametlikku ettepeanekut esitamast, sest Perlingu jätkamise vastu on siseminister Mart Helme.

Peaminister Ratas on lubanud, et tema valitsus teeb otsuseid konsensuslikult. Konsensust peaprokuröri asjus ei ole.

Mida EKRE juhid Lavly Perlingule ette heidavad? Ebaprofessionaalsust? Ebaobjektiivsust?

"Me näeme ikkagi tal perekondlikke suhteid ühe julgeolekuorganiga, mis meie arvates ka ei mõju Eesti juriidilisele süsteemile kõige paremini," rääkis Mart Helme "Aktuaalsele kaamerale", viidates peaprokuröri mehele, kes on kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Perling.

Ka mitmed advokaadid peavad seda huvide konfliktiks, sest Lavly Perling on peaprokurörina andnud kaitsepolitseile – enda abikaasa alluvatele – loa mitmel juhul kasutada teabehanke materjale tõenditena kriminaalasjades.

Riigiprokuratuur teatas küll seepeale Postimehele, et aastas alustatakse Eestis ligi 30 000 kriminaalasja ja oma ametiajal on Lavly Perling andnud vähem kui kümnel korral välja loa teabehanke materjalide kasutamiseks kriminaalasjas.

Ent EKRE juhtide umbusk , et mitte öelda vimm prokuratuuri, ka kaitsepolitsei ja kohtute vastu on sügavam ning ulatub kaugemale ja kõrgemale.

Jaanuaris 2018 rääkis Mart Helme, siis veel opositsioonipoliitik, riigikogu liikme kitsukeses kabinetis ERR-ile, kuidas EKRE näeb selgelt, "elemente, et prokuratuur tegeleb ka poliitilise tellimuse täitmisega". Ta tõi näiteks Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare protsessi ja vastas hoogsalt küsimusele, kes selle tellis: "Seda peab küsima selleltsamalt Kaitsepolitseilt, prokuratuurilt. Vastuseid sealt muidugi ei tule."

Pool aastat hiljem ja üheksa kuud enne riigikogu valimisi lubas tollane EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme, kes andis enda sääserohkes maakodus intervjuu ERR-ile, teha justiitsreform rahvuskonservatiivide valimiskampaania üheks teemaks.

"Mitte ainult kohtureformi, sest me räägime ka täituritest, pankrotimenetlusest, prokuratuurist. Räägime kogu sellest endasse sulgunud, kontrolli alt välja lülitunud, korruptiivsest, voluntaristlikust, isetegevuslikust kambast, kes aina rohkem ja häbenemata tegeleb poliitikaga. Kavatseme justiitsreformiks küsida valijatelt mandaadi ja kui selle saame, on see kindlasti üks meie teema valitsuses, mis tuleb ära teha," kõneles Martin Helme toona ekreliku kirglikkusega.

Mullu augustis saatis EKRE esimees Mart Helme peaminister Jüri Ratasele avaliku kirja, väites, et valitsusjuht kardab "astuda vastu seaduslikkuse ja tsiviilkontrolli alt väljunud süvariigile ega julge tegeliku tõe välja selgitamiseks otsustavaid samme astuda".

Seda, et EKRE juhtidel on õiguskaitse- ja justiitsasutuste juhtide valikuga omad plaanid, näitas Mart Helme ka oma erakonna kongressil tänavu 9. juunil. Ta rääkis ringkaitsest, mille "kõige nähtavamaks osaks on ühtede ja samade inimeste maksimaalselt kaua ametis hoidmine või nende nagu malenuppude ümber paigutamine ühelt ühiskondlikke protsesse suunavalt ja kontrollivalt kohalt teisele".

Helmele ei meeldi, kui politseiameti juht läheb kaitsepolitsei etteotsa või vastupidi, peaprokurör läheb õiguskantsleriks, ülikoolide rektorid "vahetavad" omavahel kohti, sest, muretses valitsuspartei esimees ja siseminister: "Ametisse saavad ikkagi ainult õiged ja süsteemile lojaalsed ning seda käigus hoidvad inimesed."

Ta lõpetas selle arutluse marthelmeliku lennukusega: "Me tahame ja me peame selle ringkaitse purustama. Vastasel korral saab Eestist järgneva kümne-viieteist aasta jooksul üdini korrumpeerunud Moldova laadne riik, kus kõik peale korruptantidest eliidi on vaesed."

On veel üks tundlik nüanss. EKRE juhtidel on ajend peaprokurör Perlingut isiklikult umbusaldada. Tema oli see, keda rahvuskonservatiivid võivad pidada üheks süüdlaseks, et 30-tunnise karjääri järel lahkus ametist väliskaubandus- ja digiminister Marti Kuusik, kelle vastu meedia tõstis koduvägivallatsemise tumeda varju.

Prokuratuur ei jätnud end sellest loost kõrvale, mida ju võinuks mingi lahja selgitusega teha, vaid hakkas neid väiteid ametlikult uurima.

"See süüdistus on tänaseks kokku kukkunud, mingeid tõendeid ei ole, mingeid tunnistajaid ei ole," teatas Mart Helme 3. juunil riigikogu kõnetoolist, kui parlament arutas talle umbusaldamise avaldamist.

Kõrvakiiluna nendele sõnadele ja sõnade ütlejale mõjus nädal hiljem prokuratuuri kinnitus, et kriminaalmenetlus jätkub ning Marti Kuusikule on esitatud ametlik kahtlustus.

Aga nagu Mart Helme teatas 3. juunil riigikogus, et tema ei kavatse tiksuda valitsusliikmena nii, nagu on tiksunud suur osa varasematest valitsustest, vaid kavatseb olla agressiivne ja teha tegusid.

Ja et kõik oleks väga selge, ütles ta parlamendile: "... ärge tahtke, et mu sõnad hakkavad teoks saama. Ärge tahtke! Kui väga tahate, võite haiget saada. Mine tea, mis võib juhtuda. Ärge tahtke!"

Nüüd on peaminister Jüri Ratase kord. Avalikkuse ette ei ole toodud usutavalt midagi, mis seaks tõepoolest kahtluse alla Lavly Perlingu professionaalsuse. Nii saab valitsusjuht riigi peaprokuröri personaalia küsimuses valida – kas panna maksma enda sõna, aga tema on Perlingu jätkamist toetanud, või alistuda EKRE süvariigi-teooriast lähtuvale eriarvamusele ja anda justiitsministrile korraldus leida esiprokuröri kohale uus kandidaat.

Sel juhul võikski öelda, et algab prokuratuuri, laiemalt aga justiitssüsteemi erastamine. Ametlikult nimetatakse seda muidugi EKRE justiitsreformi alguseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: