"Kõigepealt kutsume siseminister Mart Helme, et ta annaks omapoolsed selgitused - kus tema näeb probleeme prokuratuuri sõltumatusega. Ja siis läheme järjest edasi, vastava valdkonna asjatundjatega, kutsume ka peaprokuröri, kutsume justiitsministri," ütles õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) esmaspäeval ERR-ile. Tema sõnul soovib komisjon selgust saada, kas sellistel väidetel on alust.

"Kui küsite miks, siis aeg-ajalt kerkivad üles erinevate ametite sõltumatuse küsimuse. Parlamentaarse järelelvalve korras on võimalik neid väiteid kontrollida. Meie leiame - tuletan meelde, et õiguskomisjonis on viie erakonna esindajad ja see otsus oli konsensuslik - et ei ole otstarbekaks teha eraldi komisjoni ja maksumaksja raha selle peale kulutada, vaid meil on olemas vastavad pädevad ametnikud meie enda õiguskomisjonis," rääkis Karilaid. Tema sõnul olid ka riigikogu suurima opositsioonijõu Reformierakonna esindajad teemat fraktsioonis arutanud ja leidnud, et kõige mõistlikum on korraldada kontroll ja järelevalve just läbi õiguskomisjoni.

Riigikogu väiksema opositsioonijõu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, esindaja, endine siseminister Katri Raik tegi 10. novembril ettepaneku luua siseminister Helme süüdistuse järel prokuratuuri kallutatuse uurimiseks riigikogu erikomisjon.

"Siseminister Mart Helme teatas 8. novembril avalikus pöördumises rängast kuriteost õigusriigi vastu. Ta kinnitas, et minister Mart Järviku nõuniku suhtes menetluse algatamine on poliitiliselt kallutatud. Seega seadis minister kahtluse alla õigusriigi põhiprintsiibi - võimude lahususe. Tegemist on ülitõsise süüdistusega, mille paikapidavust tuleb viivitamatult uurida," märkis Raik ja kutsus looma süüdistuste uurimiseks riigikogu komisjoni.

"Poliitikute alusetud rünnakud prokuratuuri aadressil kahjustavad oluliselt Eesti õigussüsteemi usaldatavust. Tingimustes, kus seda on teinud lausa valitsuse liige, on õiguskomisjoni arvamuse andmine vältimatu. Need süüdistused ei saa jääda lihtsalt õhku rippuma," ütles õiguskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi esmaspäeval pressiteate vahendusel. Ta lisas, et on hädavajalik, et valitsus saavutaks lähiajal kokkuleppe ka peaprokuröri kandidaadi osas. Kivimägi sõnul annaks see prokuratuurile suurema kindlustunde organisatsiooni sõltumatuse eest seismisel.

"Ehk siis me saame kuulamiste järel vastata nendele küsimustele, et miks ikkagi aeg-ajalt tekivad küsimused prokuratuuri sõltumatusest. See peaks ju olema õigusriigis iseenesest mõistetav, et prokuratuur on sõltumatu ja poliitilistest tõmbetuultest väga palju ei lähtu," tõdes Karilaid.

Tema sõnul tahetakse kuulamiste käigus selgusele jõuda, kas väidetel prokuratuuri kallutatusest on mingi alus või on probleem karistusõiguse ülereguleerimises ja seaduste liiga suures tõlgendamisruumis. "Kas oleme prokuratuurile liiga hilja tähelepanu pööranud, et kõik see menetlus oleks professionaalne ja arusaadav ja tihtipeale ei läheks ka nii palju vastuollu ühiskonna õiglustundega. Need on küsimused," lisas ta.

"Aga ei maksaks seda ka ega ka neid, kes probleemidele osundavad, üle dramatiseerida, sest demokraatlikus ühiskonnas - kui on küsimused, siis peab ka nendele vastama. Ma leian küll, et läbi alalise komisjoni selline ärakuulamiste jada korraldada ja teha ka kokkuvõttev dokument on asjakohane. Seda tõestas ka hääletus - kõik üheksa õiguskomisjoni liiget olid sellise menetlusvormiga päri," märkis Karilaid.

Esimene kuulamine prokuratuuri küsimuses on plaanis õiguskomisjoni 3. detsembri istungil. Kuulamised toimuvad detsembris ja jätkuvad jaanuaris, misjärel võtab komisjon vastu järeldused.

Komisjon otsustas kuulamistele kutsuda lisaks üheksale õiguskomisjoni liikmele veel liikmetele igast riigikogu fraktsioonist kaks liiget.