Selle aasta 31. märtsi seisuga hoiavad pangad Eesti Pangas 3,887 miljardit eurot. Osa sellest on kohustuslikud reservid - üks protsent pankade kohustustest, peamiselt klientide deposiitidest - ning ülejäänut hoitakse vabatahtlikult.

Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Fabio Filipozzi ütles ERR-ile, et kohustuslikele reservidele on aastane intressimäär null protsenti, ülejäänu puhul kehtib aga likviidsuse intress, milleks on -0,4 protsenti.

Seda, mis motiveerib panku oma raha keskpankades negatiivse intressimääraga hoidma, ei osanud Filipozzi selgitada ja märkis, et seda peaksid pangad ise selgitama.

"Pangad saavad investeerida erinevat moodi: muude valitsuste võlakirjad, ettevõtete võlakirjad või deponeerida raha teistesse asutustesse. Need viisid väga ei erine teiste euroala riikide võimalustest," vastas ta küsimusele, milliseid variante on pankadel veel likviidsuse juhtimiseks.

Teisipäeval teatas rahandusministeerium, et riigikassa müüs rahavoo juhtimiseks 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju. Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. 

Swedbank Treasury spetsialist Marek Berkman vastas küsimusele, mis põhjusel on pangal huvi riigile negatiivse intressiga laenu anda, et kõikidel pankadel on kohustus hoida teatud hulka varadest kõrge likviidsusega finantsvarades.

"Riigivõlakirjad finantsinstrumendina on selleks üks võimalus. Riigivõlakirjade intressimäärad kujunevad turul nõudluse ja pakkumise tulemusena. Tulenevalt Euroopa Keskpanga viimaste aastate rahapoliitikast on lühiajalised intressimäärad olnud negatiivsed," sõnas ta. 

Fabio Filipozzi ütles, et kui riik tahaks laenu pikemaks perioodiks, siis euroalal saavad riigid laenata võlakirjaturul viieks või kümneks aastaks nii negatiivsete kui positiivsete intressidega, sõltuvalt erinevatest parameetritest nagu reiting, võlakirjade likviidsus, investorite nõudlus jne.

"On raske öelda, mis intressiga saaks Eesti riik ennast pikemaks ajaks finantseerida," tõdes ta.