"Venemaal on miljardid eurod, mida tahetakse riigi majandusest välja viia," ütles Europolis rahapesuga võitlemise eest vastutav ametnik Pedro Felicio uudisteagentuurile Reuters, pidades võimalikuks, et selleks kasutatakse Balti riike.

Vene raha oli Balti riikides tegutsenud Danske panka ja Swedbanki haaranud rahapesuskandaalide keskmes ning hinnanguliselt läbis Danske Eesti filiaali 200 miljardi euro mahus kuritegelikul teenitud raha.

Felicio sõnul on olukord Eesti, Lätis ja Leedus läinud paremaks, kuid neis on endiselt lünkasid, mis võimaldavad uute rahapesujuhtude tekkimist.

"Mõned Balti regiooni pangad on väga haavatavad rahapesule, eriti Venemaalt lähtuvale. Olukord on paranenud, aga see pole kaugeltki lahenenud," rääkis Felicio. "On ainult aja küsimus, kui me näeme regioonis uut skandaali ning tõenäoliselt on see väga sarnane nendele skandaalidele, mida oleme varasemalt näinud," lisas Europoli ametnik.

Eesti finantsinspektsiooni kommentaar:

Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk täna ei ohusta. Eesti pangad on viimastel aastatel oluliselt parandanud oma riskikontrolli ja vähendanud riske eelkõige väga kõrge riskiga klientide segmendis.

Aastatetagust pärandit ei saa küll olematuks teha, kuid Finantsinspektsiooni viimase viie aasta pingutuste ja pankade äristrateegiate muutmise tulemusel on Eesti finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid oluliselt vähenenud, samuti on märkimisväärselt paranenud pankade vastupanuvõime olemasolevatele riskidele.

Üks riske iseloomustav mõõdik panganduses on mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos ja/või kes omakorda tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides. Mitteresidentide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19 protsendilt 7,9 protsendini (2018. aasta lõpu andmetel), sealjuures on see vähenenud eelkõige väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt 8,5 protsendilt 0,46 protsendini.

Jääb ebaselgeks, mis andmetele Europol oma hinnangutes tugineb. Venemaaga seotud Eesti finantssektorit läbivate maksete maht ei ole varasemate aegadega võrreldav.