Ajakirja Äri IT viimatises numbris loob BCS Itera tegevjuht Erko Tamuri¹ mõned mõtlemapanevad seosed erasektori digitaliseeritusest Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kontekstis.

Nimelt on statistikaameti andmetel IKT-sektor tõusnud üheks olulisemaks majandusvaldkonnaks, andes suurima panuse meie SKT kasvu. Seda kontekstis, kus Eesti digitaliseerituse tase erasektoris on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega madal – oleme viimases kolmandikus. Tamuri hinnangul on ettevõtete digitaalne transformatsioon iga päevaga aina ajakriitilisem.

Mida selleks tarvis on? Esmalt julgust võtta vastutus. Digitaalne transformatsioon vajab ettevõtjatelt julgust teha muudatusi ja võtta vastu väljakutse, mis on palju suurem kui ühe uue tehnoloogia kasutuselevõtmine.

Need on olemuslikud muudatused, mis mõjutavad iga töötajat, majandust ja ühiskonda terviklikult, sest digitaalsel mõtlemisel üles ehitatud ärimudelid on uuenduslikud ja pakuvad konkurentsieelist, mille tõttu on muudatustesse panustamine tulevikku vaatamine.

Ülioluline on teaduse kaasamine ettevõtlusesse

Sellised uuendused majanduses vajavad äriprotsesside ümbermõtestamist ja üliolulist rolli mängib infotehnoloogia, mida erinevates tegevustes kasutatakse. Kriitilist tähtsust omab info reaalajas kättesaadavus ja protsesside vaatlemine – see loob meile võimaluse sekkuda ja kaardistada töökulgu. Siin on hindamatu roll ka inimestel ja koostööl.

Teisalt on ülioluline teaduse kaasamine ettevõtlusesse. Innovatsiooni alus on koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel. Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri² sõnul on meil vaja tööstus- või ettevõtlusdoktorantuuri, mis seoks teaduse tegeliku elu probleemidega ja tooks selle kaudu ettevõtetele ja ühiskonnale kasu.

Kolmas oluline aspekt on ülikoolide digitaalsete muutuste mõtestamine ja uute lahenduste praktiseerimine. Olukorras, kus kõrghariduse konkurents on komplekssem ja väljakutseterohkem kui kunagi varem, loovad pilveteenused uusi võimalusi köita talente novaatorlike kaasavate digikeskkondade kaudu.

Samuti on teadlastele oluline võimalikult suure hulga andmete tõrgeteta liigitamine, kogumine ja võrdlemine. Tänu meie suurtele kvantarvutusvõimekust arendavatele investeeringutele saab varem nädal aega kestnud arvutusi teha mõne tunniga.

Innovatsiooni mõtestamisest

Hea näide teaduse digitaliseerituse ja pilveteenuste reaalsest kasust inimeste tervisele ja elude päästmisele on Austraalia rahvusülikooli meditsiinikolledž, kus tänu pilvelahendustele on võimalik töödelda piiramatult ja kiirelt andmeallikaid.

Võimalikult suure hulga andmete analüüsimine geeniuuringute kontekstis võimaldab neid genoomiuuringute doktori Sebastian Kurscheidi eestvedamisel töödelda varasemast kiiremini olukorras, kus geeniteadused ja uuenduslikud lahendused vähiravis on otseses seoses andmetöötlemise võimekusega.

Mul on siiralt hea meel, et Tallinnas algas pühapäeval Euroopa mainekaim ja teadus- ja haridusvõrkude konverents "TNC19 Forging Digital Societies", mille fookus on digiühiskondade loomisel ja e-residentsuse programmil. Konverents lähtub põhimõttest, et arvutivõrgustikud suurendavad inimestevahelist koostööd ja aitavad luua ning tugevdada digiühiskondi.

Teiste seas on kohal ka Microsofti hariduse äristrateegia juht Bradley Tipp, kes näitab, kuidas pilveteenused arendavad koostööd teaduses. See on osa põnevast praktikast innovatsiooni loomisel.

Strateegiline pilk tulevikku ja innovatsiooni mõtestamine hariduse valdkonnas on Euroopa tipptasemel konverentsi näol Tallinnas kuni 20 juunini. Võtame sellest ajast, mis võtta annab – loome kontakte ja pinnase innovaatilisteks muudatusteks.