Eesti koolides on puudu umbes 300 informaatikaõpetajat
Eestis on informaatikaõpetajaid poolesaja ringis, vaja oleks neid aga umbes 300 ning nappuse leevendamiseks õpetavad ülikoolid teiste ainete õpetajaid kiirkorras ümber ka informaatikaharidust andma.
Eestis on üle 500 üldhariduskooli, lisaks veel mitukümmend kutsekooli, informaatika õpetamiseks kvalifitseeritud matemaatikaõpetajaid on aga Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel tööl umbes poolsada. Seega on neid kõvasti puudu, rääkis Tallinna Ülikooli (TLÜ) haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere ERR-ile.
Ka Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi kinnitas, et ehkki nende koolis on hetkel matemaatika-informaatikaõpetajad olemas, siis keeruline on leida ükskõik millise aine õpetajat, informaatikaõpetajat aga kõige raskem.
"See on totaalne probleem Eestis. Treffner (Hugo Treffneri Gümnaasium - toim) otsis endale matemaatikut, meie otsisime endale matemaatikut, noori ei ole kusagilt võtta," tõdes Jõgi.
Laanpere ütles, et 1990-ndatel otsustati Eestis pidada tähtsamaks tavakasutaja digioskusi ja nende kujundamisel eelistati kümblust ehk mitte eraldi õppeainena ja loengu vormis, vaid kasutamise kaudu. Ning kuna koolides oli arvutiklasse vähe, oli Tiigrihüppe sihtasutuse prioriteet, et neid kasutaksid eelkõige teiste ainete, mitte informaatikaõpetajad.
Vahepeal kadus informaatika riiklikust õppekavast täiesti ära, aga kuna IT-firmad ja teised osapooled avaldasid survet, et seda oleks vaja süsteemselt õpetada, ilmus see 2010. aastal valikainena tagasi. Selleks ajaks oli aga informaatikaõpetajaid kooli vähe alles jäänud ja nende ettevalmistamine oli samuti kiratsema hakanud.
"Kui õpin magistritasemel informaatikat, siis milleks mulle õpetajakoolitus - parem õpin magistrantuuris puhtalt IT-süsteeme või tarkvaraarendust ja saan kolm korda rohkem palka. Seetõttu kiratses õpetajakoolitus aastaid, näiteks Tallinna Ülikool sulges oma informaatika õppekava neli aastat tagasi. Viimastel aastatel oli kolm kuni viis kandidaati ja neist suurem osa ei jõudnud lõpetamiseni," kirjeldas Laanpere vahepealset trööstitut olukorda.
Nüüd on aga haridusministeerium tema sõnul teadvustanud ja huvigrupidki rõhutanud, et tavalisest digipädevusest, mida aineõpetajad kujundada aitavad, siiski ei piisa ning uut tüüpi inseneriteadmisi oleks vaja süsteemselt õppeainena sisse tuua.
"Pandi kokku töörühmad, need tekitasid suhteliselt mahuka informaatika ainekava nii põhikoolile kui gümnaasiumile," rääkis Laanpere ja lisas, et gümnaasiumi ainekava katsetati juba sel kevadel. "Kui seda plaani vaadata, siis ühes keskmise suurusega gümnaasiumis oleks pakkuda kas täiskoht informaatikaõpetajale või vähemasti pool kohta, et kaht ainet õpetada, näiteks informaatikat ja ühiskonnaõpetust või matemaatikat. Sellise õppekava tegimegi."
Aastaga peaks lisanduma 80 informaatikaõpetajat
Ülikoolid on alustanud hoogsat informaatikaõpetajate ettevalmistamist: Tallinna Ülikool avas sellest aastast informaatikaõpetaja magistriõppekava ning pakub ka täiendkoolitust õpetajatele, kes seda lisaerialana omandada saavad.
"Juunis saab sisse astuda, pakume kaht võimalust: informaatika pluss matemaatika ja informaatika pluss ühiskonnaõpetus või informaatika pluss haridustehnoloogia. Selliste inimeste järele on nõudlust küll julgelt 300 koolis," lausus Laanpere.
Need, kellel on bakalaureusekraad informaatikas, inseneriteadustes või ükskõik millisel tehnilisel alal, saavad õpetajakoolituse ja magistrikraadi omandamise järel võimaluse teenida õpetajapalka ja tööpõld on garanteeritud. Laanpere tõi näiteks robootikaringide õpetajad, kellel puudub kvalifikatsioon ning kes seepärast praegu informaatikatunde anda ei saa.
Teine variant on ümberõpe mõne muu aine õpetajatele ehk neile, kel on õpetajakoolitus juba läbitud. See sobib alakoormatud õpetajatele, näiteks tööõpetuse või võõrkeele õpetajatele, kes saavad tulla täiendõppesse, et saada informaatikaõpetaja lisakvalifikatsioon. TLÜ-s kestab ümberõpe ühe aasta, Tartu Ülikoolis aga kaks. Viimane on Laanpere sõnul mõeldud neile, kes tahavad teemaga rohkem süvitsi minna.
"Ideaalskeem on selline, et võtame nii Tallinnas kui Tartus igal aastal 20 tudengit magistriõppesse ja 20 täienduskoolitusse. Igal aastal tuleb siis Tallinnast 40 ja Tartust 40 õpetajat juurde, 80 aastas. /.../ Kuskil nelja-viie aastaga see suurem tulekahju kustutatakse," kirjeldas Laanpere plaani.
Tema sõnul ei saa huvipuuduse üle kurta - eelmisel aastal tuli informaatika magistriõppesse 27 sooviavaldust ja 22 sisseastujat, kellest 20 on senini vastu pidanud. Tartus on õpetajakoolituse magistriõppes umbes sama seis.
"Täienduskoolitusega on asi veidi kehvem, Tartu sai rühma kokku, aga meie kevadel plaanitut veel ei saanud, reklaami aeg jäi natuke lühikeseks. Aga me pikendasime vastuvõttu ja loodame, et saame augustis alustada täisrühmaga," sõnas vanemteadur.
Koolijuht: tudeng leiab reeglina tasuvama töökoha
Helmer Jõgi rääkis, et kuna informaatikaõpetaja tunnikoormus ei ole nii suur, annavad seda ainet enamasti matemaatikaõpetajad.
"Meil on näiteks ka oma õpilased teinud kaht Java-kursust ja ka bakalaureuseõpingute kõrvalt on teinud. Praegu on neil elu kiireks läinud, enam nad ei saa, aga meil on kaks matemaatikaõpetajat, kes õpetavad ka programmeerimist ja nende eriala on informaatik-matemaatik," selgitas ta.
Jõe sõnul seega Jaan Poska gümnaasiumis praegu informaatikaõpetajatest puudus ei ole, kuid üldiselt on õpetajaid leida raske ükskõik mis valdkonnas, sest tudengid leiavad reeglina tasuvamad töökohad. Eriti keeruline on asi just matemaatika-informaatikaõpetajate osas. Seejuures ei ole argumendiks ainult palganumber.
"Üks asi on raha, aga teine asi, et amet on keeruline. Vastutust on palju ja ühiskonna ootused suured, võib-olla seepärast ei taheta nii vastutusrikkaid ameteid võtta. Ja me ei taha üheks-kaheks aastaks, vaid ikka pikemaks ajaks inimesi tööle. Kool vajab arendamist ja tegelikult on õpetajaamet selline, kus inimene peab kogu aeg õppima, kooli muutumise kiirus on otseselt seotud õpetajate õppimise kiirusega, nii et keeruline olukord on igatpidi, ainult raha ei päästa," tõdes ta.
Samas lisas koolijuht, et kui praegu saadab valitsus välja sõnumi, et palk ei tõuse, siis mõjub ka see psühholoogiliselt kehvasti, sest senini on õpetajate töötasu kas või paar protsenti tõusnud.
Tartus on seis Jõe hinnangul parem kui maakohtades, sest tegu on ülikoolilinnaga. "Alati saab koostööd teha ja kõike ei pea olema endal võtta," ütles Jõgi, tuues näite, et kursusi saab võtta näiteks Tartu kutsehariduskeskusest või teha koostööd ülikooliga.
Õpilaste huvi informaatika vastu sõltub tema sõnul õpetajast - kui ta on karismaatiline, võetakse see valikaine juba õpetaja pärast. Informaatika või mõne muu valikaine kohustuslikuks muutmisesse suhtus Jõgi aga skeptiliselt, öeldes, et vägisi armastama ei saa õpetada.
Uue ainekava kasutuselevõtu aeg pole veel teada
Praegu on informaatika nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis valikõppeaine. Mart Laanpere märkis, et uut informaatika õppekava saavad koolid juba praegu rakendada, kuna see on avaldatud ja õpikudki olemas. Tema sõnul kasvab koolide arv, kes seda järgima hakkavad, järgmisel aastal kindlasti, seda enam, et ülikoolid täiendkoolitust pakuvad.
Augustis korraldatakse ka lühike ettevalmistuskursus õpetajatele, kuidas uusi kursusi õpetada. Lisaks hõlbustavad laste õpetamist veebipõhised kursused, mille puhul õpetajal on ainult konsultandi või tugiisiku roll.
"Suuresti õpitakse interaktiivses keskkonnas ise ja kui nad korra nädalas kokku saavad, siis tehakse rühmaülesandeid, mis on ka ülikoolis ette valmistatud. Kohapeal annab õpetaja lihtsalt tagasisidet, aga suurem õpetamise vastutus on õpetajalt ära võetud ja seepärast võiks ka päris täieliku kvalifikatsioonita õpetaja sellega juba praegu katseliselt toime tulla," selgitas Laanpere. "Aga tulevikus sooviks, et informaatikat õpetaks pedagoogilise kõrgharidusega õpetaja ja just informaatikaõpetaja valdkonnast."
Millal uus informaatika ainekava ametlikult kasutusele võetakse, ei osanud haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik öelda, kuna see sõltub sellest, kuidas õppekavade arendust tervikuna käsitletakse.
"Õppekava uuendamine on terviklik ja kompleksne protsess, mis vajab pikka aega ja eeldab ühiskondlikke arutelusid," lausus ta.
Libliku sõnul on haridusministeerium koondanud vajadused ja ettepanekud ainekavade uuendamiseks, sealhulgas informaatika kohta ning neid uuendatakse kooskõlas õppekavade tervikliku arendamisega.
Toimetaja: Karin Koppel