Sadakond loodusobjekti võib jääda riikliku kaitseta ({{commentsTotal}})

Looduskaitsealune mets.
Looduskaitsealune mets. Autor/allikas: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Keskkonnaamet plaanib 2023. aastaks läbi viia ülevaatuse kaitse all olevatele loodusobjektidele, millele pole kaitsekorda kehtestatud. Sellega võib sadakond väheväärtuslikku parki või puistut kaitse alt välja jääda ja neile objektidele, kus on loodusväärtused olemas, kehtestatakse uus kaitsekord.

"Meil on eesmärk aastaks 2023 kõik alad, millel pole veel kaitsekorda, kehtestatud looduskaitseseaduse alusel üle vaadata. Me eelkõige teeme uue kaitsekorra neile aladele, kus on looduskaitseväärtused ilmselgelt olemas. Mida lähemale jõuame sellele tähtajale, seda rohkem tuleb ette selliseid olukordi, kus vana kaitsega alad on küsitava väärtusega. Need on võetud kaitse alla kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel, ehk nõukogude ajal ja siiamaani pole neile üldse mingit kaitsekorda kehtestatud," rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar.

Ta selgitas, et kaitse väljavõtmise otsuseid tehakse, kuna looduskaitse põhimõtted, see, mida praegu looduskaitses väärtustatakse, on suuresti muutunud. "Põhilised kaitse alt väljaarvamised tulevad ette väikeste objektide puhul - pargid, puistud või siis kõige rohkem kaitstavad looduse üksikobjektid - puud, kivid. Kui me mõtleme ühe puu peale, mis on kuuekümnendatel kaitse alla võetud, siis paratamatult ta on looduse meelevallas ja tänaseks ei pruugi tast olla mitte midagi järgi," ütles Tattar.

"Tervikuna Eestis me räägime kuskil sajakonnast objektist," lisas ta.

Tattar kinnitas ERR-ile, et loodusobjektide riikliku kaitse alt väljaarvamine ei tähenda siiski nende kaitseta jätmist, sest paljudel juhtudel läheb objekt kohaliku kaitse alla. "Riikliku kaitselt väljavõtmise otsus ei tähenda tingimata kaitseta jätmist. Elus tuleb ka selliseid olukordi ette, kus me formaalselt võtame küll riikliku kaitse alt välja, aga ta läheb tegelikult kohaliku kaitse alla," märkis ta.

Raplamaal kaotab riikliku kaitse 18 loodusobjekti. Nende hulgas on parke, puistuid, alleesid ja ka põlispuid. Nii arvatakse kaitse alt välja ka Vana-Kaiu mõisa park, mis võeti kaitse alla eelmise sajandi seitsmekümnendatel. Rapla valla keskkonnaspetsialist Donald Lunev ütleb, et ajendiks võis olla mõisahäärberi lähedus, kuid praegu meenutab see park pigem hooldamata padrikut.

"Seitsmekümnendatest aastatest ei ole seda parki enam professionaalselt hooldatud, nii et igasugune puistu läheb käest ära, kui ei hoolitseta selle eest," tõdes Lunev.

Kaitse alt läheb ära ka Tolla külas asuv Hernemäe kasesalu, kuigi kohalik rahvas on hoolitseva käe külge pannud nii kasesalule kui ka kõrval asuvale külaplatsile. "Omal ajal on ta kaitse alla võetud, kuna siin oli siis 12 kaske, mis olid ilusamad, suuremad," märkis Lunev.

Raplamaa loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise materjalidega saab tutvuda vallamajades ja keskkonnameti kodulehel.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Olev Kenk



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: