Statistikaameti prognoos: Eestis elab 2080. aastal 1,2 miljonit inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1561008300000 | amCalendar}}
Foto: Ülo Josing/ERR

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11 protsenti, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Loomulik iive langeb, sisseränne toob uusi elanikke, märkis amet.

Värskelt koostatud prognoosi järgi on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui varasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks kaheksa protsendi võrra väiksemat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi.

Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud.

Seega rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi eeldab statistikaamet, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra, seisab statistikaameti neljapäeval edastatud pressiteates.

Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu.

"Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldame, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus ta on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta," märkis statistikaamet.

Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. "Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis jätkuvalt kasvama – 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89,0 eluaastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes erakordselt suur sooline lõhe oodatavas elueas 5,5 aastani," vahendas amet.

Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis.

Statistikaameti prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060. aastateni, misjärel toimub väike kasv. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20 protsendilt 30 protsendile aastaks 2060.

20 aastaga langeb laste (kuni 14-aastased) osatähtsus rahvastikus 16 protsendilt 14 protsendile ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.

Narva rahvaarv langeb kiiresti

Ida-Virumaal kaotab igal aastal kõige rohkem elanikke Narva, mis on maakonna suurim linn. Praegu elab Narvas alla 58 000 inimese ja igal aastal väheneb piirilinna elanike arv umbes 700 võrra. Rahvastikukriisist väljumiseks loodetakse riigi abile ja Euroopa kultuuripealinna staatusele.

Kui elanike kadu jätkub samas tempos, siis muutub Narva veerandi sajandi pärast elanike arvu poolest Kohtla-Järveks. Riigi sekkumise pooldajate arvates ei piisa olukorra muutmiseks ainuüksi uutest töökohtadest, vaja on investeerida ka elukeskkonda ja elamuehitusse.

"Ilmselgelt pole turg võimeline end reguleerima nagu Tallinnas. Vaevalt, et siin tekib piisaval hulgal ostujõulisi kliente, kes oleksid suutelised maksma nüüdisaegsete eluruumide ja mugava elukeskkonna eest. Seepärast arvan, et riik peaks eraldama vahendeid näiteks riigielamute ehitamiseks," ütles IVIA Narva tööstuspargi juht Vadim Orlov "Aktuaalsele kaamerale".

Praegune Narva on ehitatud 80 000 inimesele. 40 000 elanikuga Narva peaks silmitsi seisma tühjade majade probleemiga. Praegu seda veel ei ole ja ehk õnnestub vältida ka tulevikus.

"Ma arvan, et kõik meie plaanid, mis on praegu töös, kaasaarvatud kultuuripealinna plaan, kui need õnnestuvad, siis me ei pea niivõrd sügava probleemiga tegelema. Kultuuripealinna raames on üks asjadest, mis me üritame teha, et inimestel oleks pointi siia jääda, pointi siia tulla ja järelikult see demograafiline olukord natukene peaks muutuma selle järel," on Narva peaarhitekt Ivan Sergejev optimistlik.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: