Teadur: iive võib positiivseks pöörduda alles paarikümne aasta pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Septembris ületas Eestis sündide arv surmade arvu ning lapsi sündis rohkem kui eelmise aasta septembris. Analüütikute hinnangul ei tähenda see veel seda, et iive pöördubki nüüd positiivseks. Positiivseks võib iive Eestis ekspertide hinnangul pöörduda paarikümne aasta pärast.

Septembris registreeriti Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1226 sündi ning 1177 surma. Iive on olnud tõusvas trendis juba mitu kuud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur selgitas, et sündivus ja suremus on sesoonsed ehk seotud aastaaegadega ning võib arvata, et positiivne iive aasta lõpuni ei kesta.

"Meil praegu sünnib rohkem suvekuudel ja suremus on kõrgem talve- ja sügiskuudel. Selle tõttu on maist kuni septembrini viiekuune aeg, kus on iive positiivne," rääkis Tammur.

Sünnitusealiste naiste arv on viie aasta jooksul järjest vähenenud, samas on Tammuri sõnul jäänud sündide arv stabiilseks. See tähendab, et naised on hakanud rohkem sünnitama.

Positiivseks võib aga iive muutuda siis, kui sünnitusikka jõuab järgmine põlvkond ehk need, kes sündisid sajandi alguses.

"Mõnekümne aasta pärast, kui meil hakkavad 1990. põlvkonnad lahkuma laste sünnitamise east ja selle asemel tulevad alt üles suuremad põlvkonnad, kes sündisid ise selle sajandi alguses," selgitas Tallinna ülikooli nooremteadur Mark Gortfelder.

Kui vaadata eraldi eestlaste iivet, siis võrreldes siin elavate teiste rahvustega, on Tammuri sõnul pilt positiivsem.

"2018. aastal oli eestlaste iive isegi 200 inimesega plussis. Kuna eestlased on nooremad ja saavad keskmisest rohkem lapsi sisserännanutega võrreldes, siis on eestlaste iive positiivne praegu - või pigem tasakaalus," ütles Tammur.

Eesti rahvaarv kasvas mullu 0,4 protsenti, Läti rahvaarv aga kahanes 0,81 protsenti. Lätis on ka eeldatav keskmine eluiga kolm aastat lühem kui Eestis.

"Väljaränne on üks põhjus kindlasti. Geograafiline lähedus Soomega on Eestit kindlasti päästnud, et need, kes oleksid muidu väljarändajad, on meil pendelrändajad. See tähendab, et neil, kel on lapsed kasvamas, on nad ka Eestis sündinud. Seetõttu meil iive on paremas seisus kui Lätis," selgitas Gortfelder.

Statistikaameti andmetel tulevad Eestist välja rännanutest rohkem kui pooled tagasi juba kahe aasta pärast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: