"Kahtlemata me võime täiesti julgelt öelda, et rändepööre on Eestis toimund. Siin on olnud juba ridamisi aastaid, kus rändesaldo on olnud positiivne, kuigi natukene kõikudes," Tartu Ülikooli professor, akadeemik Tammaru reedel ERR-i saates "Uudis+" statistikaameti avaldatud rahvaarvu andmeid kommenteerides. "Me liigume tasapisi samasuguste probleemide suunas," lisas teadlane.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aastat tänu sisserändele, mis on märksa suurem kui väljaränne. Eesti rändesaldo on olnud positiivne alates 2015. aastast.

Tammaru sõnul on kõigis viimase lainega Euroopa Liitu astunud riikides rände muutuse joon üsna sarnane: "Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ja ka 2009. aasta majanduskriisi järel oli väljaränne väga suur aga see väheneb. Ehk et see trendijoon on ühesugune. Erinev on see, et Eesti on nüüdseks jõudnud oma rändesaldoga plussi, aga mitmed naaberriigid on endiselt negatiivsel territooriumil," rääkis professor.

Saatejuht Arp Mülleri küsimusele, mille poolest Eesti näiteks Lätist erineb, tõi Tammaru välja kaks tegurit. "Eesti majandusareng olnud natuke dünaamiilisem, seda juba 1990ndate aastate alguse suurtest reformidest, kus me oleme kogu aeg olnud sammukese oma naabritest ees. Ja teine tegur on tõenäoliselt seotud sellega, et Soome on meile hea lähedane riik, kuhu ei pea tingimata elama minema, aga kus saab ajutiselt tööl käia ja mis seetõttu väljarände mahtu Eestis võrreldes Lätiga vähendab," rääkis teadlane, selgitades, et Lätist minnake põhiliselt kaugematesse riikidesse, Suurbritanniasse ja Põhjamaadesse.

Hinnates Eestisse tulijate päritolu, tõdes Tammaru, et statistikaameti praeguste andete põhjal ei ole võimalik öelda, millistest riikidest Eestisse kõige rohkem inimesi on saabunud. "Aga jämedalt võttes on varem niimoodi olnud, et umbes poole tulijatest on moodustanud meie oma inimesed ehk see on olnud tagasiränne ja teise poole muud rühmad, kes on tulnud," rääkis professor.

"Huvitav on viimase aasta rändeandmeid vaadates see, et sisserändajaid on olnud 2019. aastal natukene vähem kui 2018. aastal, aga teiselt poolt me näeme, et ajutist elanikkonda ja tööjõudu on juurde tulnud. Teine asi, mis trendina välja tuleb viimasest neljast-viiest aastast, on see, et väljaränne, mis oli pärast 2009. aasta majanduskriisi suur, ikkagi selgelt väheneb. Meie kui väljarände riigi kuvand on selgelt muutumas," ütles Tammaru.

Kommenteerides Eesti poliitiliste otsuste mõju rahvaarvule, tõdes Tammaru, et neil on igal juhul oma mõju olnud: "Kindlasti ei saa öelda, et see kõik on ainult poliitikute teene, aga öelda seda, et poliitikutel ei ole selles olulist rolli olnud, on kindlasti ka ebaõiglane."

Tammaru sõnul on sündimust toetavad poliitikameetmed tähtsad ja ehkki Eesti loomulik iive on endiselt küll negatiivne, siis on sündimuskordaja ehk sündide arv ühe naise kohta kasvamas, mis on Euroopa kontekstis üsna ebatavaline.

Poliitika kujundamisel peaks aga lisaks rändele ja sündimusele rohkem tähelepanu pöörama ka oodatavale elueale, eriti meeste elueale, mis Ida-Euroopas ja ka Eestis üsna madal, lisas Tammaru. Siin on suur tähtsus tervise aspektil ning see mõjutab ka riikide elu ja arengut laiemalt, rääkis teadlane ning tõi näiteks, et kõige rohkem Euroopa Liidu abi läheb kõige madalama meeste elueaga riikidesse.

Suurimat mõju Eesti rahvaarvule mängib aga endiselt ränne, tõdes professor, sündimuse ja suremuse mõju on juba viimased 150 aastat olnud siin suhteliselt väike.