Transpordiettevõtja ja SEBE AS, Lux Express Estonia AS omanik Hugo Osula pöördus majandusminister Taavi Aasa poole ettepanekuga mitte soetada uusi ronge, kuigi valitsus on andnud majandusministeeriumile ülesande korraldada, et AS Eesti Liinirongid ehk Elron viib läbi nelja hübriidrongi ja kahe elektrirongi ostuhanke.

"Kuna juba praegu on probleeme rongide ületäituvusega mõningatel liinidel ja uute rongide saabumiseni läheb hankest orienteeruvalt 2,5 aastat, ei näe me võimalust rongide hankega oodata transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2030 valmimiseni. Uute rongide ostmiseks kasutatakse riigieelarvelisi vahendeid, mida ei saa kasutada ühistranspordi iga-aastasteks toetusteks," seisab minister Aasa allkirjastatud vastuses Osulale.

"Me ei näe, et täiendavate rongide käikupanek muudaks madalama nõudlusega linnadevaheliste bussiliinide olukorda, kuna uued rongid on planeeritud eeskätt suurema nõudlusega liinide tihendamiseks. Seega paraneb meie hinnangul uute rongide soetamisega kogu ühistranspordi kättesaadavus ja eesmärgiks ei ole bussiliikluse väljasuretamine, vaid inimeste meelitamine autodest ühistransporti kasutama. Kui ühistranspordi maine ja kättesaadavus tervikuna on paremad, siis kasutatakse rohkem nii busse kui ka ronge ning tekivad paremad võimalused ühise liinivõrgu tekkimiseks, mida maanteeamet ja ühistranspordikeskused igapäevaselt arendavad," selgitab ministeerium oma seisukohti.

Arvestades, et doteeritavate bussiliinide kogukulu on lepinguperioodiks fikseeritud ja arvestab ka hinnaindeksist tulenevat kallinemist, siis ministeeriumi hinnagul ühistranspordi kallinemine ei kandu riigieelarvesse koheselt või ootamatult üle.

"Ühistransporditeenuse kallinemise risk võetakse arvesse riigi eelarvestrateegia planeerimise käigus, mida iga-aastaselt üle vaadatakse, planeerides eelarvesse järgnevate perioodide jooksul toimuvaid hankeid ning arvestades hangete võimalikke hindasid," märkis ministeerium vastuses Osulale.

Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Viljandi ekspressrongide keskmised piletihinnad on Osula esitanud ministeeriumi väitel selliselt, et neid ei ole võimalik võrrelda ekspressbussidega.

"Näiteks maksab ekspressrongi pilet tavaklassis Tallinnast Tartusse internetist ostes 10,20 eurot, mis on samas hinnaklassis või kallim tavapärasest bussipileti hinnast sellel liinil. Kuna rongis sõidab erinevalt ekspressbussist ka reisijaid, kes väljuvad või tulevad peale vahepeatustes, siis lähebki keskmine pileti hind väiksemaks, mis ei tähenda et rongireisijate arv oleks madal," vastas majandusministeerium.

Probleem, et väljaspool tipptundi või nädala keskel on madalam täituvus, puudutab majandusministeeriumi teatel kõiki transpordiliike nii Eestis kui mujal maailmas.