Kuigi 2018. aasta oli botaanikaaia (TBA) jaoks külastajate poolest hea aasta – 66 870 külastajat tähendas, et võrreldes kahe eelnenud aastaga kasvas külastajate arv üle 10 000 võrra – on juunis Tallinna linnavalitsuse poolt heakskiidetud botaanikaaia arengukavas 2019–2030 kirjas, et aastaks 2023 peab külastajate arv tõusma 100 000 inimeseni.

Koos külastajate arvu kasvuga peaks märkimisväärselt kasvama ka piletitulu. Mullu oli see terve aasta peale 125 000 eurot, 2023. aastaks on sihttasemeks arengukavasse märgitud 189 000. See oleks üsna suur kasv, arvestades, et eelmisel viiel aastal on suurim piletitulu ulatunud napilt üle 130 000 euro aastas.

Botaanikaaia hinnangul on külastajate arv seotud nii ilma kui hea turundusega. "2018. aasta suurem külastajate arv oli seotud nii suurema arvu sündmuste, TBA aktiivsema turunduse kui külastuseks soodsate ilmaoludega. Eesti keskmisena kestis klimaatiline suvi 2018. aastal rekordilised 137 päeva, oli keskmisest soojem, päikesepaistelisem ja sademeid oli oluliselt vähem," märgib arengukava.

Välismaalased moodustavad külastajatest suhteliselt väikese osa. 2018. aastal külastas botaanikaaeda 8875 välismaalast. Enim väliskülastajaid oli Soomest (2328), Venemaalt (1950), Saksamaalt (790), Suurbritanniast (681) ja Lätist (673).

Botaanikaaed tellis mullu küsitluse, millest selgus, et puudusteks peavad inimesed kauget asukohta kesklinnast ning vähest reklaami. Et inimesed teaksid, mis botaanikaaias toimub, on asutusel plaanis koostada turundusplaan, vastavalt millele hakatakse korraldama kultuurisündmusi. Kultuuriprogrammi kuuluvad kontserdid, kirjandusõhtud, kunstinäitused, filmiprogramm, loodushariduslikud kohtumisõhtud jms.

"Tänapäevaseid turundussuundumusi järgides tuleb enam tegeleda sotsiaalmeediaga ning otsida teisi kuluefektiivseid teabe jagamise lahendusi," märgitakse arengukavas.

Kuidas meelitada külastajat?

Et rohkem inimesi botaanikaaeda külastaks ning jõutaks eesmärgiks seatud 100 000 külastajani aastas, on plaanis uusi algatusi.

Rohkem kavatsetakse korraldada pereüritusi ning luua juurde tegevusvõimalusi nii lastele kui eakatele. Kuna külastajatest on suur osa vene keelt rääkivad inimesed, siis tuleb arendada ka venekeelseid programme.

"Tulenevalt külastajate soovist tutvuda ekspositsiooniga ka omal käel, tuleb külastajaid suunata kaugematesse osadesse ning täiendada puhkevõimalusi. Külastajatele tuleb pakkuda kvaliteetne ja botaanikaaiaga seonduv toitlustus, mis ühtlasi reklaamib TBA-d," seisab arengukavas.

Et aiandus on tänapäeval popp, kavatseb botaanikaaed müüa meeneid, taimi, seemneid jms.

Üsna omapärane idee külastajate arvu kasvatamiseks on rahvus- ja kultuuriseltsidele ning saatkondadele pakkuda võimalust tähistada rahvuspüha botaanikaaias oma kodumaa taimedega tutvudes.

Et teada saada , kes botaanikaaias käivad ning kuidas nad seal pakutavaga rahule jäävad, on plaanis sisse seada seiresüsteem. Botaanikaaia kommunikatsiooni- ja turundusjuht Marika Leetmaa selgitas ERR-ile, et see tähendab regulaarselt läbiviidavat külastajate rahulolu uuringut. "Lähtudes tulemustest, pakume paremat teenust," ütles ta.

Ühe ideeba on välja käidud, et botaanikaaias asuvatel tiikidel võiks pakkuda paadilaenutuse ja paadisõidu võimalust.

Et inimesed teaksid, et taoline asutus Tallinnas olemas on, on kavas botaanikaaeda tutvustava ekspositsiooniala või kasvuhoone rajamine kesklinna. Leetmaa sõnul pole praegu otsustatud, kuhu see täpselt rajatakse. "Variantidest on kaalumisel rahvusraamatukogu lähipiirkond," ütles ta.

Leetmaa sõnul keskendutakse rohkem ka välisturistidele. "Botaanikaaiad on linnade-riikide üheks kultuuri- ja looduspärandi visiitkaardiks, mida turistid meelsasti külastavad. Turistid huvituvad botaanikaaia taimekollektsioonidest ja ekspositsioonist. Botaanikaaed on Pirita jõe alamjooksu maastikuarhitektuurselt kõige paremini kujundatud piirkond, tõustes selle poolest linnas esile ja erinedes paljudest teistest maailma botaanikaaedadest," rääkis ta.

Ehitiste seis on kehv

Botaanikaaia suured rekonstrueerimis- ja arendustööd on kirjutatud sisse ka Tallinna eelarvestrateegias aastateks 2019–2022.  Kavas on palmimaja amortiseerunud klaaskupli ja siseruumi renoveerimine, avariilises seisukorras oleva majandushoone asemele uue hoone ehitamine, administratiivhoone ümberehitamine külastuskeskuseks ning väliekspositsioonide ja tiikide rekonstrueerimine.

Tänaseks ei vasta botaanikaaia ehitised ja osa tehnovõrke enam vajadustele ja on halvenevas olukorras, märgitakse ka asutuse enda arengukavas. Nii mõnigi projekt, mis oli kirjas rakenduskavas, on jäänud pooleli.

Halvas olukorras on 1998. aastal ehitatud omanäoline palmimaja, mida hakatakse rekonstrueerima. Muuhulgas vajab väljavahetamist kogu klaasfassaad ning kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Ehitustööd on plaanis teha 2020. aastal.

Leetmaa täpsustas, et palmimaja klaasfassaad ja polükarbonaadist katus on mitmekordselt ületanud ekspluatatsiooniks ette nähtud perioodi ning hoone on suure energiakuluga.

Administratiivhoonet hakatakse ümber kujundama külastuskeskuseks. Kuivõrd tegemist on väärtusliku arhitektuuriteosega, siis on kavas selle välisilme säilitamine, siselahenduse esile toomine ja esimese korruse külastuskeskuseks kohandamine koos loodushariduse õppe- ja abiruumidega ning külastajatele toitlustusvõimaluse pakkumisega.

Botaanikaaiale plaanitakse ehitada ka uus majandushoone, kuhu on kavandatud haldus- ja tehnikaosakonna tööruumid, teadurite ja dendroloogia erialaspetsialistide tööruumid, herbaarium ja raamatukogu koos abiruumidega, töötajate, sh hooajatöötajate riietus- ja pesemisruumid, taimekaitse ja taimede säilitamise ruumid, laod ning kasvuhooned. Selle hoone ehitustööd peaksid jääma 2020. aastasse.

Aastatel 2021–2022 on plaanis rajada laste mängu- ja tegevusala. Seda kavatsetakse teha koos sponsoritega. 2023. aastal kavatsetakse avamaale endise sauna alale ehitada väliõppeklass.

Suured probleemid on veesüsteemidega. "Aasta-aastalt on muutunud paiksed üleujutused botaanikaaia idaosas üha ulatuslikumateks ja pikemaajalisemateks ning kahjud kollektsioonide taimedele suurenevad. Enamik kuivendusvõrgust on oma eluea peaaegu kaks korda ületanud ja amortiseerunud ega täida seetõttu enam oma ülesandeid,"  kirjutatakse arengukavas.

Tiigid, mis peaks botaanikaaia maastikut mitmekesistama ning mingil määral ka kastmisvett koguma, on osaliselt täis kasvanud ja ummistunud, veekogude servi ääristavad kivivoodrid on deformeerunud. "2019. aastal valmib projekt ja selle alusel alustatakse ka etapiviisiliselt läbiviidavaid rekonstrueerimistöid," märgitakse arengukavas.

Palk jääb Eesti keskmisele alla

2019. a seisuga on Tallinna botaanikaaias 49,5 ametikohta. Arengukavas toodud võrdlusest selgub, et Eesti keskmine palk kerkub kiiremini kui botaanikaaia palgatase. Näiteks aastal 2015 olid vastavad arvud 1065 ja 852 eurot, mullu aga 1310 ja 978 eurot.

"Uute töötajate, eriti noorte võimekate spetsialistide värbamine on keeruline TBA madala palgataseme tõttu. Kollektsioonide hooldustöödeks palgatakse hooajalist tööjõudu, kuid ei ole võimalusi palgata neid piisaval hulgal. Võimalusel kaasatakse TBA töödesse ka vabatahtlikke," seisab arengukavas.

Näiteks on tööjõu puudusel pooleli samblike herbaariumi digitaliseerimine ning see vajab eraldi spetsialisti, lihhenoloogi. Herbaarkogus on ligikaudu 40 000 samblike herbaareksemplari, mis on korrastamata, määramata või digitaliseerimata. Samblike kogu moodustab hinnanguliselt 40 protsenti kõigist herbaareksemplaridest.

Leetmaa sõnul on praegu botaanikaaias kõik töökohad täidetud. "Täiendav tööjõu vajadus tekib seoses täiendavate tööülesannetega viie aasta perspektiivis," selgitas ta.

Arengukavas on seatud eesmärgiks, et spetsialistide miinimumtasu peab jõudma Eesti keskmise palga tasemele.