Kriitikute sõnul tahtis valitsus panna küsimust ankeedile eesmärgiga vähendada immigrantide kogukondade osalust loendusel, mis toimub kord aastakümnes.

Rahvaloendus on sisepoliitiliselt väga tähtis, sest ametnikud võtavad selle lähtepunktiks aruteludes, kus otsustatakse, kuhu riik oma ressursid paneb.

"Ajame taga uut varianti, et tagada mittekodanikest elanikkonna täielik ja õigeaegne loendus," ütles president Valges Majas.

Kaks nädalat tagasi näis ülemkohus lõpetavat õigusliku ja poliitilise lahingu, mis seda küsimust ümbritses. Kohus otsustas, et Trumpi valitsuse põhjendus kodakondsusküsimuse kaasamiseks oli "tehislik" ning kohus keelas tal seda küsimast.

Konservatiivide enamusega kohtu otsus läks häältega 5-4 Trumpi kahjuks. Seepeale tõstatas Trump võimaluse, et ta paneb küsimuse loendusesse seadlusega või lükkab loenduse üldse edasi.

Rahvaloendus aitab muu hulgas kindlaks teha, kuidas riik asub jagama 675 miljardi dollari ulatuses toetusi ning mitu kohta iga osariik esindajatekojas saab.

Küsimus kodakondsuse kohta võeti ankeedist välja rohkem kui 60 aastat tagasi. Selle ennistamine võib tekitada olukorra, kus riigis elavad 1,6-6,5 miljonit immigranti otsustavad kas loenduses mitte osaleda või vastustes valetada, ütlevad loenduse eest vastutavad ametnikud.

Eriti tõrksaks muutuksid riigis seadusvastaselt elavad immigrandid. Selle taga on hirm, et nad võidakse tuvastada või riigist välja saata.

Kannapöördest teatades ütles Trump, et allkirjastab seadluse, mille järgi peavad föderaalametid andma kaubandusministeeriumile oma olemasolevatest andmebaasidest immigratsiooniandmeid.

"On keskselt tähtis, et meil on selge arusaam USA elanikkonna moodustavate kodanike ja mittekodanike arvust. Keskselt tähtis," rõhutas ta.