Kohtus "varastatud beebiks" tunnistatud hispaanlanna ei olnudki varastatud ({{commentsTotal}})

Ines madrigal 2018. aastal.
Ines madrigal 2018. aastal. Autor/allikas: AP/Scanpix

Naine, kelle Hispaania kohus tunnistas esimesena nn varastatud beebiks, avastas DNA-testi abil jälgi ajades, et tegelikult ei võetudki teda Francisco Franco võimu ajal vanematelt ebaseaduslikult ära, vaid tema bioloogiline ema loovutas ta vabatahtlikult adopteerimiseks.

Nn varastatud beebide teema on Hispaania avalikkuses aastakümneid tohutut tähelepanu pälvinud. Selle mõistega kirjeldatakse Franco võimu aegseid juhtumeid, kus äsja sünnitanud naistelt, keda võimuesindajad pidasid kas poliitilistel või muudel põhjustel sobimatuteks, võeti lapsed ära ning anti teistele peredele adopteerimiseks. Üldjuhul olevat protsess näinud välja nii, et arstid ütlesid naisele, et vastusündinu on surnud, kuid tegelikkuses anti laps hoopis teisele perele, vahendas BBC.

Ametlikku statistikat selliste juhtumite ja täpsemate asjaolude kohta ei ole, kuid kannatanuid esindavate organisatsioonide kinnitusel võis selliseid juhtumeid olla aastakümnete vältel sadu tuhandeid. Sellise adopteerimisvõrgustiku toetamises on aastate jooksul korduvalt süüdistatud ka Franco võimuga koostööd teinud katoliku kirikut.

Praegu 50-aastase Ines Madrigali kohtuprotsess oligi märgiline seetõttu, et tema puhul kinnitas Hispaania kohus eelmisel aastal esimest korda, et temaga just nii juhtus - eakas arst olevat varastanud ta tema bioloogiliselt emalt ning ta jõudis kasuperre.

Madrigal asus oma bioloogiliste vanemate jälgi ajama ning USA-s asuva DNA-analüüsiga tegeleva firma abil jõudis ta sugulaseni, kes viis ta kokku tema kolme poolvenna ja tädiga. Tema ema oli surnud 2013. aastal ning samuti on tal ka USA-s elav õde.

Sugulastega kohtudes aga selgus, et naise ema oli omal ajal andnud lapse vabatahtlikult adopteerimiseks.

Kuidas kohtuasi alguse sai ning mis sellest edasi saab

Põhjus, miks naine arvas, et tema näol on tegu varastatud beebiga, tulenes sellest, et tema kasuema rääkis talle 18. sünnipäeval, et ta on tegelikult adopteeritud. Sünniaasta ja asjaolude tõttu olid nad üha rohkem veendunud, et tegu võib olla varastatud beebi juhtumiga. Kasuema Ines Peres rääkis hiljem enne oma surma ka kohtule, et kunagine günekoloog dr Eduardo Vela oli talle andnud "kingituseks" lapse, sest ise polnud tal last saada õnnestunud.

Vela oli varem tunnistanud, et oli allkirjastanud sünnitunnistuse, kus vanemateks olid märgitud Ines Perez ja tema abikaasa, kuid 2018. aasta kohtuprotsessi ajal väitis ta, et tegu pole tema allkirjaga. Tema kliinik suleti kusjuures juba 1982. aastal.

Kohus mõistis Vela eelmisel aastal süüdi kolmes Madrigali vastu sooritatud kuriteos, sealhulgas naise sünnitunnistuse võltsimises ja lapse üleandmises ilma vanemate nõusolekuta. Hiljem aga mõisteti endine arst jällegi õigeks, sest kohtu hinnangul oli Madrigal kaebuse esitamisega liiga kaua viivitanud. Õigeksmõistmine kaevati omakorda Hispaania ülemkohtusse, kus juhtum on endiselt menetluses.

Käesoleval aastal võttis Madrigal ise prokuratuuriga ühendust ja teatas, et on oma bioloogilised sugulased leidnud. Prokuratuur andis korralduse teha DNA-testid ning praeguseks on prokurörid jõudnud seisukohale, et kohtu kunagine otsus, et dr Vela oli lapse varastanud, ei pea enam paika.

Samas juhtumi menetlemine viiakse ülemkohtus tõenäoliselt lõpuni, sest Hispaania meedia kohaselt peaks see otsus tooma selgust ka teiste, laiemate küsimuste puhul. Näiteks peaks saama selgeks, kui kaua on Hispaania võimudel kohustus algatada kriminaalasju seoses varastatud beebide juhtumitega.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: