Ajalehe El Mundo otseülekanne mausoleumi lähistelt: 

Franco põrmu ümbermatmise seadis oma prioriteediks peaminister Pedro Sancheze sotsialistlik valitsus, kelle hinnangul peaks Hispaania lõpetama diktaatori ülistamise.

"See on suur võit väärikusele, mälestusele, õiglusele ja ülekohtu heastamisele, seega Hispaania demokraatiale," lausus 10. novembri üldvalimisteks valmistuv peaminister. 

Ekshumeerimisoperatsioon 44 aastat pärast Franco surma algas kell 10.30 kohaliku aja järgi. Osalesid üksnes Franco sugulased ja mõned valitsusametnikud. Meedia pidi toimuvat jälgima väljastpoolt.

Palsameeritud surnukeha kätkeva kirstu kandsid Langenute Orus asuvast mausoleumist välja kaheksa tema pereliiget. Mausoleumist väljumise järel panid nad kirstu surnuvankrisse.

Seeejärel toimetati Franco säilmed helikopteriga Madridist 50 kilomeetri kaugusel asuvast Langenute Orust (Valle de los Caidos) Mingorrubio El Pardo avalikku surnuaeda, mis asub 20 kilomeetrit Madridist põhjas. Franco maeti tema abikaasa kõrvale.

Algselt 2018. aasta juunisse kavandatud operatsioon lükkus edasi enam kui aasta võrra Franco järeltulijate jäiga vastuseisu tõttu, kes püüdsid kohtu kaudu seda takistada. 

Kriitikud nii vasakult kui paremalt on süüdistanud Sanchezt sündmuse kasutamises valimiskampaaniaks. Vasakpoolse Podemose juhi Pablo Iglesiase sõnul tahab sotsialistist peaminister "Franco muumia" väljakaevamisega hääli võita. 

Hispaanlased on ümbermatmise osas lõhenenud. Ajalehes El Mundo avaldatud uuringu kohaselt soovib seda 43 protsenti ja vastu on 32,5 protsenti kodanikest. Ülejäänutel seisukoht puudub.

Mausoleumi ehitas Franco režiim aastail 1941.-1959 ning seda osaliselt umbes 20 000 poliitvangist sunnitöölise kätega. Sinna on maetud 37 000 surnut konflikti kodusõja mõlemalt poolelt. Tegemist on Euroopa ühe suurima massihauaga.

Generalissimus Franco valitses Hispaaniat 1939.-1975. aastani.