Ohutusele vilistavad elektritõukeratturid panevad täpsema regulatsiooni järele küsima ({{commentsTotal}})

Tõukerattad
Tõukerattad Autor/allikas: ERR

Politsei hinnangul vajab elektrisõidukitega seonduv regulatsiooni, sest elektritõukeratasetega sõidetakse tihti purjuspäi või mitmekesi ühel rattal, mõnel juhul on elektritõukeratastega liiklejad ka arstiabi vajanud või kaasliiklejatega konflikti sattunud.

Põhja prefektuuri talituse juht Varmo Rein ütles ERR-ile, et mõningatel juhtudel on elektritõukeratta õnnetuses vajatud ka meditsiinilist abi. Samas ei ole suuremaid õnnetusjuhtumeid tõukerattad tekitanud.

"Inimesed on ikkagi viga saanud ja vajanud meditsiinilist abi. Seal on olnud mõningaid konflikte. Näiteks kõnniteedel jalakäijate ja tõukeratturite vahel või siis tõukeratturite ja sõidukijuhtide vahel. Aga liiklusõnnetusi nendega õnneks väga palju juhtunud ei ole," rääkis Rein.

Ka Bolti esindaja Thomas Tammus tõdes, et raskemaid õnnetusjuhtumeid ja rikkumisi elektritõukeratastega pole olnud. Probleemiks on aga see, et tõukeratastega kiputakse sõitma mitmekesi.

"Suuremaid rikkumisi kindlasti ei ole olnud. Kas sõidatakse siis liiga suure kiirusega, kui inimesed on tänava peal või ollakse siis mitmekesi rolleri peal," rääkis ta.

Kui Varmo Rein tõdes, et enamik ohtlikemaid liiklusõnnetusi juhtub klassikaliste jalgratastega, ent just elektritõukeratastega kiputakse purjuspäi sõitma.

"Tihtipeale on olnud tegemist, et ebakaine inimene on eletritõukerattaga sõitnud ja ise kukkunud. Ühe liikleja õnnetused niiöelda."

Reinu sõnul peaks elektrisõiduvahendite süsteem olema paremini reguleeritud.

"Kogu see elektrisõidukitega seonduv vajab regulatsiooni. Mulle isiklikult tundub, et ta on hetkel natuke alareguleeritud. Elu on arenenud edasi, aga seadused mitte."

Bolti esindaja Tammus kutsub kasutajaid üles eelkõige käituma liikluseeskirjadele kohaselt.

"Palumegi inimestel siin mõistvat suhtumist, et jälgida liikluseeskirju, et mitte ohustada ennast ja ohustada teisi."

Tõukeratta või rulaga liiklejad peaksid endale teadvustama, et liiklusseaduse mõistes on nad abivahendiga liiklevad jalakäijad, kellele tavalised jalakäijad ei pea teed andma ega nende lähenedes "kraavi" hüppama. Hoopis nemad peavad kindlad olema, et nad jalakäijaid ei ohusta ega takista nende tavapärast liikumist neile sobivas tempos ja viisil.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: