Järgmine suvi tõotab elektritõuksidele reegleid ja piiranguid

Kui täna puudub liiklusseadusest selline termin nagu elektritõukeratas, siis politsei ja majandusministeerium on koostöös välja töötamas reegleid, mis võiksid juba järgmisel aastal seaduses tõuksidele kehtima hakata. Muuhulgas saab selgeks, kus ja millise kiirusega elektritõuksiga võib sõita ning kehtima võib hakata ka vanusepiirang.
Tänavune ehk esimene aasta, mil elektritõuksid hulgi Tallinna tänavatele ilmusid, näib statistika järgi üsna murevaba: politseile on tänaseks laekunud kaheksa teadet õnnetustest, kus üheks osapooleks oli elektritõukeratas.
Tegelikkus on teine. Suurem osa tõukeratastega juhtuvatest õnnetustest politseisse lihtsalt ei jõua, kuna kõikvõimalikke kukkumisi ei käsitleta liiklusõnnetustena, vaid õnnetusjuhtumitena.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles ERR-ile, et elektritõuksidega toimunud registreeritud õnnetuste arv võib paista tõesti väike – eriti kui arvestada, et kõigis liiklusõnnetustes Eestis on tänavu saanud viga 1025 inimest, kellest 200 on olnud jalgratturid – kuid tegelikust olukorrast see täit pilti siiski ei anna.
"Politsei statistika ei peegelda tegelikku olukorda, sest tegu pole liikluskindlustuse juhtumitega ja need ei jõua ka politseisse," märkis Loigo
Elektritõukeratta definitsioon liiklusseaduses praegu lihtsalt puudub. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepaneku põhjal lisati liiklusseadusesse, et ka elektrilisel tõukerattal, rulal, hõljukil ja teistel sarnastel liiklusvahenditel liikuvad isikud loetaks jalakäijaks ning neile rakenduks jalakäija liiklusreeglid.
MKM-i veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnul kaalutakse praegu ministeeriumis elektritõuksiga sõitmisele konkreetsete nõuete kehtestamist.
"Vaadates, kui palju on antud valdkond viimase poole aastaga edasi arenenud, tunnetame, et välja pakutud muudatus koos kehtivate nõuetega ei pruugi olla piisav tagamaks liiklejate ohutust. Seetõttu oleme põhjalikumalt analüüsimas elektriliste sõidukite kasutamisele täiendavate nõuete kehtestamise vajadust," rääkis Salmu.
Salmu sõnul ei tähenda praegune hägune seis seadustes, et elektritõuksiga võiks teha, mis parajasti pähe torkab.
"Rõhutame, et liiklusseaduses kohaselt abivahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada jala käivat inimest. Seega: jalakäijatega koos liigeldes on soovitatav liikuda nendega sarnasel kiirusel. Seda tingimust peab silmas pidama ka elektrilise tõukerattaga liikuv jalakäija," märkis Salmu, kelle sõnul võib praeguse seaduse järgi sõita elektritõuksiga ka jalgrattateel või selleks ette nähtud teeosal, kuid seal ei tohi tõukerattaga takistada jalgratturit, sest seaduse järgi on tõuksijuht jalakäija.
Loigo: sõiduteelt peavad elektritõuksid kaduma
Kõik politsei jaoks oluline on seni liiklusseaduses sätestamata: näiteks, kus elektritõuksiga sõita võib. Täna sõidetakse nendega ka sõiduteel, mis Loigo hinnangul pole "kindlasti mõistlik".
"Elektritõukerattal on kiirus suur, näha seda autode vahel ei ole, ja see ei ole kindlasti turvaline lahendus," märkis ta.
Loigo tõi näiteks, et Saksamaal pole sõiduteel tõuksiga sõitmine lubatud, nii mõneski Euroopa riigis on elektritõuksidele kehtestatud ka kiiruspiirang.
Loigo sõnul ei pea kiivri või helkurvesti kandmist sõitjale kohustuslikuks tegema, kuid selgeid regulatsioone oleks politseile ikkagi vaja.
Kuid eelkõige vastutab tõuksijuht ikkagi ise, ja see jääb nii ka siis, kui seadusemuudatused tehakse.
"Kokkuvõttes otsustab liikleja ikkagi ise, kui ohutult ta rattaga sõidab, nii on see ka täna ja see ei muutu. Seadus toob selguse, aga kukkumisi see ära ei hoia," ütles Loigo, ja lisas, et kui vaadata tänaseid õnnetusi, siis valdavalt juhtub see, et tehakse midagi valesti ja kukutakse külili.
Loigo kinnitas, et MKM-iga tehakse koostööd, et täiendused seadusesse viia.
"Täna pole veel ühtset selget seisukohta, kuidas saab tulevikus olema, aga teeme tööd, et saaks olema selge: kas on vanusepiirang, kuidas on turvavarustuse kasutamisega, kuidas on kiirusega, kuidas on võimsusega ja kuskohas sellega liigelda võib. Täna me sellega juba tegeleme," ütles Loigo.
Sander Salmu ütles, et liiklusseaduse muudatused on planeeritud valitsusse esitada hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.
Bolt: tõukerataste seadusesse lisamine on mõistlik
Elektritõukse laenutava Bolti pressiesindaja Karin Kase ütles ERR-ile, elektritõukerataste seadusesse lisamine on mõistlik mõte ja Bolt on selleks valmis seadusandjatega igati koostööd tegema, et tagada kasutajate turvalisus.
"Praegu on juttu olnud näiteks tõukerataste võrdsustamisest tasakaaluliikuriga, see tundub igati mõistlik. Samas ei taga ainuüksi seadusesse kirjapanek kasutajate ohutust – pigem on oluline kasutajaid harida, sellepärast korraldab Bolt ka ohutuskampaaniaid ja -üritusi," märkis ta.
Kase sõnul Boltile õnnetuste kohta süstemaatiliselt teateid ei laeku - tõsisemate juhtumitega, kus mõni osapool liiklusreegleid rikub, tegeleb politsei; iga kriimustuse või sinika puhul ei hakka inimesed jälle kuhugi teatama.
"Meile on umbes kümmekonnal juhul teada antud juhtumitest, kus inimene on tõukerattaga sõitnud nii, et ratas on viga saanud. Enamasti juhtuvad sellised asjad näiteks löökaukudest läbi sõitmisel, kõrgelt äärekivilt alla sõitmisel või kukkumisel," lausus ta.
Paar näidet politseile teadaolevatest õnnetustest:
- 3. augustil kella 11.30 ajal toimus liiklusõnnetus Pärnus Pikk ja Ringi tänavate valgusfooridega reguleeritud ristmikul, kus tõukerattaga sõiduteed ületanud jalakäija, 13-aastane poiss sai löögi mööduvalt sõiduautolt BMW 530D, mida juhtis 26-aastane mees. Jalakäija toimetati Pärnu haiglasse kontrolli.
- 21. augustil kell 11:44 Tallinnas Peterburi teel toimus liiklusõnnetus sõiduauto Mercedes-Benz ja 43-aastase tõukeratturi vahel. Esialgsetel andmetel sooritas s/a Peterburi tee 77 hoone parklas vasak pööret, kui põrkas kokku otse liikunud tõukeratturiga.