Aabi kinnitusel on koalitsioonis ametite liitmiseks poliitiline tahe olemas ning ta on kohtunud viimase kuu jooksul ministritega ja ministeeriumite kantsleritega, kes on samuti ühendamistesse positiivselt suhtunud.

"Eesmärk oli kaardistada, millistes valdkondades on ametkondade ühildamises võimalikud ja mis annaks ka rahalise efekti," rääkis Aab.

Aabi sõnul andsid kohtumised ministeeriumites kinnituse, et liitmised on vajalikud.

"Üldjoonte arvamused on ühtinud. Minu nägemus vastab enam-vähem sellele, mida ministeeriumid on valmis tegema ja tahavad teha," ütles ta.

Augusti alguses valmib liitmiste koonddokument, mis vajab valitsuse heakskiitu. Siis koostatakse konkreetne graafik, millal toimuvad ettevalmistustööd ja millal toimub igas valdkonnas lõplik asutuste konsolideerimine.

Aab möönis, et siiani pole nii suures mahus ametite liitmisi tehtud. "Nii palju (liitmis)kavasid pole varem laual olnud kui praegu," märkis ta.

Aabi sõnul tahetakse uuel Euroopa Liidu rahastamisperioodil vaadelda siseriiklikke ja Euroopa rahalisi vahendeid ühisena. "Struktuurvahendite rakendamine peaks muutuma efektiivsemaks, toimetab vähem inimesi, vähem asutusi," ütles ta.

Sama valdkonna riigiasutused tahetakse üldjuhul omavahel liita: näiteks haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas on praegu Hariduse Infotehnoloogia SA, Spordikoolituse ja -teabe SA, SA Innove, Kutsekoda, Archimedes, Eesti Teadusagentuur ja Teaduskeskus Ahhaa.

Ministeeriumid on avaldanud ise soovi koondada kokku mitme ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid ameteid.

Samas tehakse ka erandeid – Aabi sõnul jääb näiteks PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ka edaspidi iseseisvaks.