Minister Aab: riigireform toob kaasa sihtasutuste liitmisi ja koondamisi ({{commentsTotal}})

{{1564566240000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigireformi rakendamine toob kaasa paljude ametkondade ja sihtasutuse liitmisi, millega kaasnevad koondamised. Riigihaldusminister Jaak Aabi sõnul on eesmärgiks, et Eesti riik täidaks oma ülesandeid osavamalt ja tõhusamalt.

Valitsus arutab neljapäeval kabinetinõupidamisel riigireformi tegevuskava kuni aastani 2023 ja ettepanekuid riigiasutuste ümberkorraldamiseks. Kavas on liita paljud riigiametid ja vähendada riigi sihtasutuste arvu.

Aab ütles usutluses ERR-ile, et ellu hakatakse viima neid koondamisi järgmisest kevadest.

Aab keeldus konkreetsete numbrite väljatoomisest Indrek Kiislerile antud intervjuus.

Mitu riigiametit ja sihtasutust jääb vähemaks nendes ettepanekutes, mis tulevad valitsuskabinetis arutlusele?

Päris täpset numbrit ei tahaks öelda enne, kui kabinet on ära arutanud. Minu ettepanekud sisaldavad päris mitmete asutuste ja ametite ühendamist. Ma ei ole neid ise peast välja mõelnud, vaid need sisaldavad ettepanekuid, mis on erinevate ministeeriumitega läbi räägitud, sealhulgas ametnike tasandil.

Mina olen viimase kuu jooksul kohtunud kõigi ministrite ja ministeeriumide kantsleritega. Kirjeldatud on suundumused koalitsioonilepingus ja valitsuse tööplaanis.

Mis on suurusjärk, kui palju asutusi ja sihtasutusi liidetakse?

Suuremad konsolideerumised ametite ja sihtasutuste ühendamisel on planeeritud haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades, küll on aga suur väljakutse, kus sooviksime moodustada ühendameti maa, planeerimise ja regionaalteemadel, seal just väljakutse see, et need on praegu erinevate ministeeriumide valdkondades. Kas õnnestub teha amet mitme ministeeriumi alluvuses või läheb ühe ministeeriumi alla, analüüsime läbi.

Valitsuses on arutlusel kogu riigireformi tegevuskava. On palju tegevusi ja suuri väljakutseid - ülesannete andmine omavalitsustele, riigi ülesannete andmine erasektorile, e-riigi arendamine, et inimeste suhtlemine riigiga lihtsam, et ei peaks ettevõtjad erinevate ametiasutustega suhtlema, vaid saaksid andmed edastada ühte kohta.

Ka riigipalgaliste töökohtade loomine väljaspool Tallinna, kuigi on üldsuundumus, et riigipalgaliste töökohtade arv väheneb.

Päris mitmeid ameteid ja sihtasutusi jääb vähemaks.

Kokku kestab protsess kaks aastat, aga valdkonnad on erinevas valmiduses, kuid esimesed otsused tahaks valitsuses teha tuleva aasta kevadel.

Kas on kavas anda osa ülesandeid kohalikele omavalitsustele, millised näiteks?

Üks teema on haridustoetus, need lähevad omavalitsuste tulubaasi, aga praegu on sildid juurde pandud, et kuhu see raha peab minema. Omavalitsus võiks ise paindlikumalt otsustada, et mida ta selle rahaga teeb. Ühel aastal koolitab näiteks õpetajaid, teisel aastal ostab õpikuid, samuti kuulub sinna õpetajate palgaraha küsimus.

Ka kõrvalmaanteedest osa võiks anda omavalitsuste hallata. On signaale, et kõrvalmaanteede seisund on kehvemaks läinud.

Õpetajate palgaraha maksab praegu riik, kas need rahad hakkaksid minema omavalitsustele?

Praegu eraldatakse see toetusfondi kaudu omavalitsustele koolidele palgaraha maksmiseks, küsimus on selles, et kas jätkame praegu niiöelda toruga raha andmist või otsustame, et raha peaks olema omavalitsuste tulubaasis ning palgaraha ei peaks suunama enam haridusministeeriumi kaudu. Omavalitsused peaksid saama kasutada kõiki haridustoetusi vabamalt.

Ütlesite, et osa ülesandeid võiks anda ka erasektorile. Mida see täpsemalt tähendab?

Tuleb kaardistada, kas on selliseid asju, millega riik ei peaks tegelema. Teenuseid, kontrolli ja järelevalvet. Võib-olla on mõistlik anda osa sellest erasektorile toimetamiseks, aga konkreetseid vastuseid veel ei ole. See tahab analüüsimist. Ühe punktina on see plaanis kirjas.

Mida peavad mõtlema ametnikud, kui sihtasutustes töötavad inimesed, mis neid ees ootab? Palju neist töö kaotab?

Meil on eesmärgid, mis on viimastel aastatel jälgitavad. Riigipalgaliste inimeste protsent tööealise elanikkonna hulgas ei tohiks suureneda. Ressurss avalikus sektoris on iga aastaga vähenenud.

Kui rääkida konkreetsetest asutustest, mina öelda ei oska, kes satuvad koondamisohtu, see on asutuste asi. Ei tahaks, et jääks mulje, et riik teeb seda koondamiste pärast.

Asutustes on funktsioone, mis dubleerivad ja on samasisulised ja lõppeesmärk on, et riigi struktuur toimiks paremini ja väiksemate ressurssidega. Töö sisu ja pakutav sisu peaks muutuma paremaks, mitte halvemaks.

Riigi sihtasutustes on töötajate arv viimastel aastatel kasvanud? 18 000 inimest on palgal. Mis see nende inimeste jaoks tähendab?

Oleneb sihtasutusest, oleneb inimestest. On muuseume ja teatreid, on sihtasutusi, kus toimetatakse Euroopa Liidu rahadega. Nende töötajate arv hakkab vähenema.

Kas Eesti Ettevõtluse Sihtasutus (EAS) jääb alles?

Mina seda momendil välja öelda ei saa, seda tuleks küsida majandus- ja taristuministrilt, infotehnoloogia ministrilt ja välisministrilt.

Ma arvan, et EAS-il jääb oma funktsioon alles. Ettevõtluse toetamine ja vastavate meetmetega tegelemine, välisturgudega tegelemine ja ma ei usu, et ta täiesti ära kaob. Küll aga rakendusfunktsioonid ja finantsarvestus, siis selle tahaks lõpule viia. Sihtasutuste tegevustes saaks palju viia riigi tugiteenuste keskuse alla.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: