Ministeerium plaanib vahistamise kõrvale hulka teisi tõkendeid ({{commentsTotal}})

Vahistamise asemel võidakse inimesele tulevikus määrata koduarest.
Vahistamise asemel võidakse inimesele tulevikus määrata koduarest. Autor/allikas: Rene Kundla

Justitisministeeriumis ette valmistatud eelnõu tooks vahistamise kõrvale veel mitmeid võimalikke tõkendeid liikumispiirangust arvutikasutamise keeluni.

Kui ettevõtted kaasa arvata, kahtlustati läinud aastal kuriteos ligi 8300 isikut. Kahtlustatavana hoitakse vahi all ligi 500 inimest.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul võiks erinevaid võimalusi, kuidas uurimise alla sattunud inimest kohelda, olla hulga rohkem.

"Ühest küljest võiks see tagada paremini isikute põhiõigusi ja teisest küljest tagada kannatanute ja ka ühiskonna tõhusama kaitse ning muu hulgas vähendada ka kinnipidamisasutuste koormust," põhjendas asekantsler.

Nii näiteks lubaks eelnõu inimese arestimaja asemel hoopis koduaresti panna.

"Näiteks kui kahtlustatav isik elab eramajas, siis on tal piirang, et ta ei tohi lahkuda oma kinnistult. Ta võib minna õue peenraid rohima, aga kinnistu piirest ei tohi lahkuda. Ja seda on võimalik elektroonilise valvega kenasti tagada. Samuti võib liikumispiirang olla seotud näiteks sellega, et ta ei tohi viibida teatud kohtades või teatud isiku läheduses. Näiteks perevägivalla juhtumite puhul seatakse lähenemiskeeld, et tülitsevad osapooled ei või üksteisele lähemale minna. Ka seda on võimalik elektroonilise valve seadmetega tagada," selgitas Siitam-Nyiri.

Ta lisas, et erinevate liikumispiirangute kõrval võib vaja minna hoopis teistsugust tõkendit. Näiteks võiks eelnõu järgi keelata ära ka arvuti või sõiduki kasutamine. Selle jaoks soovitakse seadusesse panna päris uus vaba tõkendi mõiste. Oluline on aga see, et vaba tõkendiga peab inimene ise nõus olema.

"Kohustuste loetelu on selles mõttes jäetud vabaks. See võib muu hulgas olla see, et meil on alaealine õigusrikkuja ja ta peab viibima õhtuti kodus. Või ta ei tohi õhtuti kaubanduskeskuste juures hängida või et ta peab koolis käima," rääkis Siitam-Nyiri.

Aga kui inimene selle vaba tõkendiga päri ei ole või kokkulepet rikub, võib prokurör taotleda talle mõnda veel karmimat piirangut või hoopis vahistamist.

Lisaks erinevatele piirangutele võiks eelnõu järgi inimesele ka kohustusi panna. Ka selleks on mitu võimalust, muu hulgas viibida kindlaksmääratud ajal kindlas kohas või külastada teatud aja tagant menetlejat. Aga kohustuseks saab seada ka igapäevase postkasti vaatamise.

"See kohustus on pandud justnimelt selleks, et inimesega oleks võimalik kontakti hoida. Kui uurija, prokurör või ka kohus tahab saata isikule kutse, siis ei saa ta öelda, et te saatsite mulle kutse meilile, aga ma seda meili üldse ei kontrolli," rääkis asekantsler.

Oluline on ka see, et kõiki kohustusi ja tõkendeid ei peaks eelnõu järgi otsustama kohus. Mõned saab seada inimesega kokkuleppel, aga üht-teist saaks otsustada ka prokurör. Näiteks koduaresti saaks otsustada ainult kohus, aga Eestist lahkumist saaks keelata ka prokurör.

"See on ka põhjus, miks me oleme kirja pannud, et tõkendite valikul tuleb arvestada konkreetse isiku ja kuriteoga. Ja loomulikult on isikul õigus neid vaidlustada. Lisaks on ette nähtud tähtaeg, et tõkendit võib kohaldada maksimaalselt üheks aastaks. Kui menetlus peaks kauem aega võtma, on ainult väga kitsad tingimused, millal võib seda tõkendit pikendada," selgitas Siitam-Nyiri.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: