Riigikogus arutletav eelnõu muudab tiheasustusaladel ehitamise lihtsamaks. Nii näiteks saaksid kohalikud omavalitsused linnas, alevis või alevikus vähendada ehituskeeluvööndit ilma keskkonnaameti nõusolekuta, kui tegu ei ole just kaitstava maaga.

Opositsiooni kuuluva sotsiaaldemokraat Tiit Marani sõnul on see loogiline.

"Üldiselt on tiheasustusala selline, kus loodusväärtust on suhteliselt vähe ja tiheasustusalal ei ole erilist vajadust sellist piirangut teha," ütles ta.

Isamaa liige Andres Metsoja on eelnõu osas kriitiline, viidates asulate ja maapiirkondade ebavõrdsele kohtlemisele. Ta tõi esile, et kuigi linnades ja alevikes viidatakse riiklikule prioriteedile asustust tihendada, siis külades luuakse teistsugune õiguskord. Nimelt nõuab maapiirkondades uute elamualade planeerimine tema hinnangul edaspidi keskkonnaametilt konkreetset nõusolekut.

"Automaatselt võib tekkida konflikt, kus omavalitsus ütleb näiteks, et neil on vaja elamualasid, et elamuarendust arendada ja tuleks maksumaksjaid omavalitsuse territooriumile. Keskkonnaamet ütleb aga, et nemad näevad seal hoopis keskkonnaalast puhverala. Põhimõtteliselt see vetoõigus või planeerimisõigus lähebki keskkonnaameti kätte ja see ei ole enam kohaliku omavalitsuse autonoomne küsimus," rääkis ta.

Metsoja kardab, et pärast eelnõu vastuvõtmistest muutub veekogude äärde ehitamine väljaspool linnalisi asulaid veelgi keerulisemaks.

"Praktika on ka selline olnud, et maal kuskile veekogu äärde ehitusõiguse saamine on ülikeeruline ja ma arvan, et selle regulatsiooniga muutub see veelgi keerulisemaks," ütles Metsoja.

Taimo Aasma kliimaministeeriumi elurikkuse osakonnast siiski ei nõustunud sellega, nagu muutuks väljaspool linnasid, aleveid ja alevikke nüüd veekogude äärde ehitamine senisest veelgi keerulisemaks.

"Pigem ei tahaks sellega nõustuda, vaadates neid erisusi, mis me oleme seaduseelnõusse välja pakkunud. Kõikvõimalikke erijuhtumeid on toodud juurde, kus ehituskeeluvöönd üldse ei kehti. Saab teha teatud rajatisi sellega arvestamata, näiteks tehnovõrgud olemasoleva elamu juurde," sõnas ta.

Aasma sõnas, et eelkõige on eelnõu eesmärk siiski bürokraatiat vähendada.

"Keskkonnaameti nõusolek oli ka varem, aga see oli eraldi protseduur. Kui planeering oli menetletud, sai jõustamine toimuda keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaameti nõusolek anti eraldi alles pärast planeeringu menetlust, mis tekitas tihtipeale olukordi, kus planeering menetleti ära ja keskkonnaamet andis oma lõpliku nõusoleku alles pärast seda," lausus ta.