Tallinnasse ehitatakse kümneid uusi moodsaid büroohooneid
Tallinnasse ehitatakse kümneid uusi moodsaid büroohooneid ning puudust neist ettevõtetel lähiaastatel kindlasti ei tule, tõdes Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.
Teistes Eesti suuremates linnades nagu Tartu, Pärnu ja Narva ei toimu tema sõnul sellest arengud, pigem valitseb seal vaikus. "Eesti linnriigistumine jätkub, aktiivne elu toimub ikkagi Tallinnas," rääkis Tõnis Rüütel usutluses ERR-ile.
Milline seis on Eestis praegu büroopindadega? Asjatundmatule näib ja teinekord mullegi, et mitmed hooned seisavad tühjalt, paljud neist on pärit nõukogude ajast?
Mina päris nii ei leia. Üsna palju on uusi büroohooneid, mida usinasti realiseeritakse, ning sellel on üsna lihtne põhjus, mille ettevõtjad on ära tabanud. Bürookulu on ette käibest keskmiselt 5-7 protsenti, palgakulu aga võrratult suurem.
Ja minnakse sama teed, nagu on läinud paljud arenenud Euroopa riigid, et meelitatakse, kuigi nii pole päris korrektne öelda, inimesi palgale, neile luuakse võimalikult häid töötingimusi. Võib-olla pakutakse viieprotsendilist palgatõusu.
Nii ongi, kuna büroohoonete kulu on väga madal, siis sinna ka palju investeeritakse. Näiteks Helsingis on koguni ühe inimese kohta kuus korda rohkem büroopinda kui Tallinnas.
Me hakkame siin igasuguseid huvitavaid büroosid nägema, heaks näiteks on Tehnopolis Ülemistes, mida me oleme hakanud Eesti Silicon Valleyks kutsuma ja targaks linnaks nimetama. Varsti pole ka ime, kui büroohoonete keskel asub näiteks burgeriputka või ka saun, koerte lesila jne. Kontorites peab inimesel olema mõnus olla, kuigi susse sahistatakse seal juba ammu. Küllap on nende uute kontoritega parem töötulemus täiesti mõõdetav.
Mis nendest vanadest kontoritest saab, siis mood on, et nendest ehitatakse loft-tüüpi korterid, eeskätt vanadesse tehasehoonetesse. Ka mõned nõukogudeaegsed büroohooned kannavad selle välja, et sinna saab rajada eeskätt hipsteritele mõeldud elupindu.
Kellel praegu on valus tõehetk, on nõukogudeaegsete büroohoonete omanikud, kus ei anna midagi väga moderniseerida. Hooned, mis on nii ajast ja arust, et targem on maha võtta ja ehitada uued peale.
Praegusel ajal on internet ja kodukontorid. Kuidas see võiks mõjutada büroohoonete rajamist? Paljudel on võimalik käia korraks esmaspäeval koosolekul ära ja siis kodus töötama asuda.
On mõjutanud, aga plussmärgiga. Hea mikrokliimaga ja õhurikkaid büroohooneid on ikka vaja. Näiteks praegu on Tallinnas ehitamisel või ehitatud juba 15 uut büroohoonet kokku üldpinnaga 120 000 ruutmeetrit. Ja kui midagi välja noppida, siis Tehnopolis on Viktor Palmi hoone tegemisel kogupinnaga 11 000 ruutmeetrit, siis Öpiku maja, mis on kahes osas, seal on pinda 24 000 ruutmeetrit. Fund teeb Veerenni kvartalisse büroohooned, Merko ehitab sinnasamasse kanti suurt linnakut, kuhu tuleb kaks büroonet - üks suurusega 6900, teine 8900 ruutmeetrit.
Väga edev tuleb Maakri Sky, kus on 26 korrust. Samuti Eesti Meedia kolib kogu täiega Fahle kvartalisse, TPT teeb 3000 ruutmeetrit äripinda, kus lisaks 2000 korterit. Kaamos ehitab Filtri teele nii palju hooneid, kus kokku 200-300 000 ruutmeetrit, ala hõlmab kokku 11 hektarit. Porto Franco muidugi 30 000 ruutmeetrit ikkagi. Ambitsioonikaid asju meil ikka leidub. Ja kui me räägime büroohoonete hindadest, siis tasub tähele panna, et kvaliteet ja nõudlus on seinast seina, hindadega on samamoodi.
Kui võtame vastvalminud Maakri torni, siis seal on hinnad 20 või kuni isegi 30 eurot ruutmeetri eest. On kuulda, et Porto Francol on 17 eurot ruutmeetri hinnaks. Üldiselt on keskmine hind 13-16 eurot ruutmeeter, aga leiab ka pindu, kus ruutmeetri hind algab 5 eurost. Aga kallimates ärihoonetes on ikka nii, et kui töötajad tööle tulevad, siis neil silmad säravad ja nii on ka töölt ära minnes.
Aga tasub märkida ka seda, et paljusid vanu büroohooneid ajakohastatakse.
Lõpetuseks, mis toimub väljaspool Tallinna? Tartus, Pärnus Narvas suurt vist ei midagi või teen neile ülekohut?
Ega ei tee. Eesti linnriigistumine jätkub, aktiivne elu toimub ikkagi Tallinnas ja mis teeb rõõmu, on see, et Tallinnasse on asunud palju välisfirmasid, kes on näinud, et siin on üsna hea kvaliteediga välistööjõudu. Tartu turg on imeõhuke. Hooned, mis seal on, on juba valmis ehitatud, aga nagu ütleb minu hea sõber Neinar Seli, et öelge, mida teil vaja on, ja siis, aga palun, kohe teeme. Igatahes olukord on selline, et iga pott leiab kaane!
Toimetaja: Indrek Kuus