Tallinn ei pea Veerenni asumisse lisanduva 5000 elaniku mõju liiklusele suureks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Veerenni tänav Tallinnas.
Veerenni tänav Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Veerenni asumisse kerkib uusarendus, mille valmimisel lisandub sinna prognooside kohaselt umbes 5000 elanikku, 2500 autot ja üle 10 000 ruutmeetri büroopindu. Tallinn ei karda aga ümbruskonna tänavate ummistumist, sest linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul mahutab Veerenni tänav tipptunnil probleemideta kolm korda rohkem sõidukeid kui praegu.

Merko rajatavas Uus-Veerenni arenduses valmivad esimesed 12 elamut selle aasta lõpuks ja veel kaheksa elamut järgmise aasta lõpuks. Eeloleva 10-15 aasta jooksul lubab arendaja rajada piirkonda kokku umbes 1400 uut korterit ja ärihoone.

Linnavolikogus uusarenduse mõjude kohta tehtud arupärimisele saadetud kirjalikus vastuses ütles Kõlvart, et Tallinna liiklusmudeli kohaselt on Veerenni tänava liikluskoormus tipptunnil kesklinna suunas 277 sõidukit tunnis ning Filtri tee suunas 347 sõidukit tunnis. Filtri teel sõidab Tehnika tänava suunas tipptunnil 679 sõidukit ja Peterburi maantee poole 913 sõidukit tunnis.

Piirkonna väljaehitamise lõpuks võib sõidukite koguarvuks Kõlvarti sõnul prognoosida umbes 2500.

"Samas tuleb arvestada, et täna on nimetatud ala suuresti kasutusel eraparklana ning faktiline suurenemine ei ole nii suur," ütles ta.

Linnapea lisas, et tipptunnil saab Veerenni tänava liikluskoormus suureneda veel kolm korda, et oleks tagatud rahuldav liiklemise tase Eesti linnatänavate standardi mõttes.

Tuhanded piirkonda lisanduvad elanikud tekitavad küsimuse ka lasteaia- ja koolikohtade osas. Näiteks Tallinna ühisgümnaasiumis, mis asub arendusala kõrval, õpivad lapsed juba praegu kahes vahetuses.

Kõlvarti sõnul kaalub Tallinn Kesklinna linnaosa üldplaneeringut koostades kesklinna koolide ja lasteaedade võrgustiku sobivust ning vajadust uusi lasteaedu planeerida. Seda, et uusarenduste juures kohe lasteaia- ja koolikohti juurde oleks vaja, linnapea ei arva.

"Varasem praktika on näidanud, et kõik uusarendustesse uue kodu ostjad ei vaja kohe lasteaia- ja koolikohti. See vajadus tekib tavaliselt mõne aasta jooksul pärast noorte poolt kinnisvara soetamist pere suurenemisel. Selleks ajaks kujunevad välja elanike endi eelistused lasteaia- või koolikohtade osas. Näiteks kui esimene laps käib juba lasteaias või koolis, siis soovitakse ka teised lapsed panna samasse lasteasutusse," märkis linnapea.

Veerenni uusarenduse puhul on aga tema sõnul detailplaneeringus määratud ehitusõigus 120-kohalise lasteaia rajamiseks ning krunt koos lasteaiaga on kavas anda munitsipaalomandisse.

"Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on öeldud, et kavandatud 810 korteri valmimisega võib jätkata ehitusõiguse realiseerimist tingimusel, et krundile Tiiu 8 on välja ehitatud 120-kohaline lasteaed ja hoone kasutamiseks on väljastatud kasutusluba," lausus Kõlvart.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: