Merko Ehituse kontserni käive kasvas esimest korda üle 400 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Merko peahoone Tallinnas.
Merko peahoone Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Merko Ehituse kontsern kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu üle 30 protsendi ja ületas esimest korda 400 miljoni euro piiri.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink ütles aastaaruandes, et erakordselt suurtele ehitusmahtudele ja kiirele kasvule laoti vundament mitu aastat tagasi sõlmitud suuremahuliste ehituslepingutega.

"Eelmise aastaga samas mahus suurobjekte – kaubanduskeskusi, büroosid, hotelle ja ühiskondlikke hooneid üle terve Baltikumi ei ole meil varem korraga ehituses olnud," tõdes ta.

Kiire käibekasvu kõrval õnnestus ettevõttel ka kasumlikkus säilitada, kontserni puhaskasum kasvas üle 30 protsendi ja omakapitali puhastootlus oli 15 protsenti, mis on neile viimase kümnendi parim tulemus.

Suuremad 2018. aastal valminud objektid olid näiteks T1 kaubanduskeskus, Öpiku ärihoone B maja ja Pärnu maantee 22 ärihoone Tallinnas, Wendre tootmishoone laiendus Pärnus ning Lennujuhtimiskeskuse juurdeehitus Harjumaal Rae vallas.

Tulevikust rääkides ütles Trink, et ehitusturu kiire kasvu aeg on läbi ning ees ootab stabiliseerumine, võib-olla isegi langus.

"Viimastel aastatel on Balti riikides ehitatud suurel hulgal uusi ärihooneid ja turule lisandunud äripindade mahu seedimine võtab oma aja. Samuti on ehitus muutunud märkimisväärselt kallimaks, muu hulgas kiirest palgakasvust tulenevalt. See on teinud kinnisvaraarendajad uute projektide käivitamisel ettevaatlikumaks," lausus Merko Ehituse juhatuse esimees.

Tema sõnul tajus ettevõte ehitustellimuste mahu vähenemist selgelt juba 2018. aasta esimeses pooles ning kontserni ehituslepingute portfell vähenes aastaga ligi kolmandiku.

"Oleme ehitusturu kohanemiseks valmis ja meie peamine fookus on kasumlikul tegutsemisel. Ehitusturul jääb nii ühiskondlike hoonete kui taristu valdkonnas oluliseks tegijaks riik, ning saab näha, mis juhtub ehitusturuga kahe-kolme aasta pärast, kui peaks käivituma Rail Balticu ehitus," sõnas Trink.

Merko on ehituse peatöövõtu kõrval fookust veelgi enam korteriarenduse suunas nihutanud. Eelmisel aastal alustati Balti riikides kokku üle tuhande uue korteri ehitust, mida on ligi kaks korda enam kui viimastel aastatel.

Merko puhaskasum oli mullu 19,3 miljonit eurot, aasta varem oli kasuminumber 14,7 miljonit. Kontserni käive oli 418 miljonit eurot, millega ületati esmakordselt 400 miljoni euro piir, Eestis teenitud müügitulu moodustas sellest 49 protsenti. Selle osakaal langes võrreldes 2017. aastaga, mil Eestis teeniti käibest 60 protsenti. Toonane kontserni käive oli 317,6 miljonit eurot. 

Aruandeaasta lõpus oli Merko Ehitusel raha 40 miljonit eurot ja omakapital 131,8 miljonit eurot, mis moodustas ligi 50 protsenti bilansimahust.

Kontserni töötajate arv suurenes aastaga seitsme võrra ja aastalõpu seisuga oli töötajaid 764. Merko kolmeliikmelisse nõukokku kuulusid Toomas Annus, Teet Roopalu ja Indrek Neivelt. Kui Neivelt ja Roopalu said nõukogu liikme tasu aastas kumbki 38 347 eurot, siis Annus loobus omal soovil alates 1. novembrist 2018 liikmetasust ja tema aastane nõukogu liikme tasu oli 35 152 eurot.

Juhatuse esimehele Andres Tringile maksis kontsern 2018. aastal tasude ja preemiatena kokku 305 633 eurot, juhatuse liikmele Tõnu Toomikule 267 842 eurot.

Juhatus tegi ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 17,7 miljonit eurot, üks euro ühe aktsia kohta, mis andis 2018. aasta dividendimääraks 92 protsenti.

Merko Ehituse kontserni kuuluvad Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusfirma Peritus Enterprenor AS.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: