Arutelus "Euroopa Liit 2024" vahetasid mõtteid Eesti eurosaadikud Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Sven Mikser. Arutelu juhtis Johannes Tralla.

Hinnang Euroopa Komisjoni endise presidendi Jean-Claude Junckeri 5 aastale:

Üldine seis 5 aasta taguse ajaga on see, et hoiakud on muutunud nii majanduslikus kui ka rahanduslikus mõttes pragmaatilisemaks, märkis Urmas Paet.

Sven Mikseri hinnang Junckeri parlamendile oli, et kõige hullemad stsenaariumid ei realiseerunud, aga Euroopa on palju muutunud ja me kipume uue reaalsusega harjuma. Paremäärmusluse lainet kardeti, õnneks seda ei tulnud, kuid kokkuvõttes näeme, et äärmuslasi ja Euroopa idee vastaseid on uues parlamendis rohkem.

"Eksistentsiaalne hinnang Euroopale antakse tegelikult liikmesriikide valimistel ja liikmesriikide pealinnades." Mikseri hinnangul on küsimus selles, kas anname järele kollektiivsele illiberaalsele tõusule või suudame sellele vastu panna.

Hinnang Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeni plaanidele:

Üks suur plaan, millele von der Leyen tugevalt tähelepanu juhtis oli kliimaneutraalsus – kas see on lihtsalt häältemagneti idee või tõsine plaan? Urmas Paet leidis, et kui inimesed näevad oma kodus kuumarekordeid ja tunnevad selle kaudu kliimamuutusi oma nahal, siis on see teema number 1 ja sellest ei saanud ka Euroopa Komisjoni president mööda minna. "Öelda, et täna on olemas väga selge plaan, millega kõik EL-i liikmesriigid päri on, siis see on ka väga kaugel," ütles Paet. Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon võivad olla edumeelsetel seisukohtadel, siis jäme ots on ikkagi liikmesriikide käes. Kui on plaan, siis selle täitmine on ikkagi liikmesriikide otsustada.

EL soovib maailmas olla kliimamuutustega võitlemises olla vedur, kuid kui vaadata liikmesriikide võimet selles teemas kokku leppida ja seatud eesmärke täita, siis seab see "veduriks olemise" kahtluse alla. "Üksi vastu tuult tormata – see efekt jääb väga keskpäraseks," sedastas Paet.  

Mikser kommenteeris von der Leyeni ametisseasumist hoopis endise kaitseministrina ja kaitsepoliitika seisukohast. Mikseri hinnangul tajub von der Leyen väga hästi nii erinevate parlamendifraktsioonide ootusi kui ka näiteks meie regiooni kaitsepoliitilisi väljakutseid.

Marina Kaljurand täiendas, et von der Leyen oma kõnes parlamendi ees tõi välja kliima ja keskkonna mitte valijate häälte püüdmiseks, vaid valijate seisukohtade esile toomiseks.

Võib muidugi kritiseerida protseduuri, kuidas von der Leyen valituks sai, kuid ei tasu kahelda tema kui kandidaadi kasulikkuses Eestile.

Küsimus lugejalt:

Hetkel on meil 6 MEP saadikut, aga komisjone oli vist EL parlamendis 20 või isegi enam. Teatavasti 3 saadikut nendest läks välisasjade komisjoni, et kas Eesti MEP-id ei suuda niipaljugi koostööd teha, et leppida kokku, et kõik 6 saadikut läheksid erinevatesse komisjonidesse, et oldaks võimalikult palju esindatud ning kursis erinevate teemadega?

Marina Kaljurand vastas, et erinevad eurosaadikud peavad olema esindatud ka samades komisjonides, kuna nad esindavad erinevate valijaskondade huve. Näiteks Marina Kaljurand, olles samas komisjonis Jaak Madisoniga, esindab väga erinevaid vaateid küsimuste aruteludes.

Sven Mikser tõi välja, et välis- ja julgeolekupoliitika teema on erinevatele EL-i liikmesriikidele erineva tähtsusega. On riikide vaateid, mis ei lange kokku Eesti huvidega näiteks Venemaa osas. Seetõttu on oluline olla kohal ka nendes komisjonides, kus on kohal need teiste huvidega riigid.

Rändepoliitika teema:

Rändepoliitikas räägitakse juba pikalt Dublini reeglite ümbervaatamisest ehk esmaste migrante vastu võtvate asüülitaotlustega tegelemise kohustuse ümbervaatamine. Kui palju ja mida see rändekriisi juures lahendab?

Sven Mikseri hinnangul on rumal ja naiivne arvata, et ränne on miski, mille suudame otsuse korras lõpetada. "Rändega kaasneb palju sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi otsuseid. Küsimus on, kui range peaks olema Euroopa Liidu rändepoliitika."

Teine küsimus on, kui suurt solidaarsust peaksime väljendama esmaste vastuvõtvate riikide suhtes. Rändekriisi poliitilisest mõjust saab näiteks tuua Itaalia, kus rändekriis on tekitanud palju poliitilist maavärinat ning toonud võimule parempopulistid. "See probleem, isegi vaatamata sellele, et Euroopa on olnud väga edukas ja rändevooge piirata, ei kao see väljakutse kuhugi," nentis Mikser.

Need, kes ütlevad, et see teema vajab tegelemist, ei poolda sugugi piiramatut sisserännet, nad tahavad rahulikku ja ratsionaalset väljakutsete lahendamist, märkis Mikser.  

Marina Kaljurand: "Euroopa Liidu põhiväärtus on humaansus ja solidaarsus – see on see, millel Euroopa Liit tugineb." Ühe mure on kõigi mure ja kui on mure, tuleb aidata, meenutas Kaljurand. Ka tema ei poolda illegaalset migratsiooni, aga humaansus on ja jääb. "Riigid said väga valusa laksu ja neile anti kvoot – võtke ja täitke. Me teeme seda, aga lepime selles kokku vabatahtlikult. Riigid on erinevates nurkades ja nüüd on küsimus, kuidas tuua riigid sealt "nurkadest" välja, et arutada, kuidas selle rändevooga toime tulla," arutles Kaljurand. Kaljurand soovib, et rändeteemade arutelust ei jääks välja ka kolmandatest riikidest tuleva illegaalse migratsiooniga tegelemine, humaanne migratsiooniga tegelemine ning ka see, et kõike rändega seonduvat käsitletaks diplomaatilisemalt kui seda tegi Juncker.  

Küsimus auditooriumist: Mis on hinnang Brexitile ja kui palju võib selliseid liikumisi Euroopas veel ette tulla?

Sven Mikser ütles, et Brexit otsus on halb otsus ning seda eelkõige brittidele ja vähem ülejäänud liikmesriikidele. See tähendab brittidele, et kõiki kaubandusleppeid peavad hakkama ise sõlmima otsekokkuleppeid, kuid need näitavad juba praegu

Brexit toimub – see on selge. Kas see mõjutab teisi liikmesriike, siis ütleb Kaljurand, et pigem mitte. Vaadates brittide kaubandusperspektiive, mida jääb üha vähem ja üha kehvemas seisus, siis see vast ei tekita järjekorda riikidest, kes tahaksid EL-ist lahkuda.

Pealegi rääkis Kaljurand, et Šotimaa plaanib uut referendumit, et pärast Brexitit võtta ruttu-ruttu üle Eesti kogemus EL-iga liitumiseks.

Kas ELi ühtne piirivalve tähendab vaid Vahemere piiri valvet või tähendab see ka Eesti-Vene, Soome-Vene jt piirie valvet?

Paet ütles, et EL-il on plaan koostada 10 000-liikmeline piirivalveüksus, mis tuleb vajadusel liikmesriigile appi. Näiteks kui üks või teine liikmesriik satub suure migratsioonivoo alla, siis tullakse appi ja see ei tähenda ainult Vahemerd ning tuletab hästi meelde, et ka Eesti on piiririik. Sealjuures meenutas ta, et raha selle jaoks tuleb ikka liikmesriikide eelarvest.  

Kas Türgi on Euroopa Liidule kaotatud riik?

Marina Kaljurand oli lakooniline: "Jah, on kaotatud. Euroopa Liidule on ta vajalik partnerina."