Narva on popp. Eelmine president Toomas Hendrik Ilves viis sinna kaks korda iseseisvuspäeva kaitseväe paraadi ja käibele läks loosung "Narvast algab Eesti. Narvast algab Euroopa Liit." Möödunud sügisel töötas siin mitu nädalat praegune president Kersti Kaljulaid. Jüri Ratase esimene valitsus otsustas siia ehitada sisekaitseakadeemia õppekeskuse koos piirilinna esimese kaasaegse ujulaga, mis avatakse ka kohalikele elanikele. Lisaks on valmis Vaba Lava teatrikeskus. Tartu Uue Teatri suveetendus "Kremli ööbikud" tõi mullu Narva Kreenholmi linnakusse tuhanded pealtvaatajad üle Eesti ja sama kordub ka tänavu augustis.

Aga mitte sellest ei räägita praegu Narva uudistes.

Eestis on põlevkivi kaevandatud 100 aastat. Kaevandatakse ka edasi. Ent põlevkivielektri ajastust hakkab Eesti väljuma. Kuni 1300 energeetikut elavad koos peredega koondamiskirve all. Ja mida nad siis tegema hakkavad?

See on Narvaga seotud päevateema.

Peaminister Jüri Ratas ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter töötavad mõlemad Tallinnas. Nüüd kohtuvad nad 180 kilomeetri kaugusel, Narva kõrval Auveres, õlitehase koosolekuruumis.

"Põlevkivi ökoloogiline jalajälg on küll saastav, kuid toetan põlevkivist õli tootmist," ütles Ratas hiljuti Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister". Sama kinnitab ta Narvas Eesti Energia juhtidele, kes paluvad toetust veel ühe Enefit280 õlitootmisjaama ehitamiseks.

Ratas astub sellega teist jalga kui president Kaljulaid, kes sõnas hiljuti siinsamas Auveres Eesti Energia juhtkonnale ja energeetikute ametiühingutele, et ühe õlitehase ehitamine, arvestades Euroopa kliimapoliitikat, ei lahenda põlevkivienergeetika pikaajalist probleemi ning selle asemel, et paremaid aegu oodata, võiks Eesti kliimapöörde energeetikas esimesena ära teha.

Elektrijaamade ametiühing ootas presidendilt teist sõnumit ja riigipea reljeefne otsekohesus viis energeetikute meeleolu alla. Muuhulgas tuleb Ratas nüüd seda emotsiooni siluma.

Peaministri, temaga on kaasas ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kohtumine Eesti Energia tegevjuhtide ja nõukogu esimehe Väino Kaldojaga toimub kinniste uste taga. Kui 50-minutilisena kavandatud jutuajamine on kestnud üle tunni, ütleb üks Ratase nõunikest, et peaminister otsustas: räägime nii kaua, kui asjad on selged.

Kokku kestab kohtumine ligi kaks tundi. See tähendab, et Narva-programmist kriipsutatakse maha ekskursioon õlitehasesse. Külaliste jaoks ritta sätitud turvajalatsid, kaitsekiivrid ja helkurvestid jäävad kasutamata. Kahju.

Veel enam on kahju, et õlitehase töötajatel jääb tundmata peaministri tugev käepigistus. Ratasel on ju kombeks kõigile, kellega tee ristub, kätt anda.

Tartu Ülikooli Narva kolledžis, kuhu tänavu esitas sisseastumisavaldusi kolmandik rohkem noori kui mullu, ootavad peaministrit energeetikute ametiühingute ja töötukassa esindajad. Mis saab sadadest või isegi rohkem kui tuhandest põlevkivielektri tootmisega seotud inimestest, kellelt CO2 kõrge hind ja karmistunud keskkonnapoliitika võtab Eestis ja eriti Ida-Virumaal hästitasustatud töökohad? See on küsimus, mis paneb ametiühingurahva muretsema.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni mapi vahel on ettepanek sotsiaalleppe sõlmimiseks, mis annaks koondamise alla sattuvatele energeetikutele nö pehme ja mingi aja jooksul tasustatud ülemineku uude ellu.

Peaminister oma inimestega ja ametiühingurahvas tõstavad kolledži auditooriumisse nr 215 kaetud võileivalaualt veidi suupistet, valavad kohvi tassidesse ja istuvad pika laua taha teineteise vastu. Nagu päris läbirääkimistel. Fotograafid ja operaatorid võtavad üles kohtumise algushetked ja siis sulgub nende järel uks.

Ratas annab pärast kohtumist mitu intervjuud. On sõbralik, aga asjalik.

Põlevkivi kaevandamine jätkub. Põlevkivist elektri tootmine aga väheneb. Vaja on uusi valdkondi, kus põlevkivi kasutada ja mida põlevkivist teha. Kas tema peaministrina toetab uue õlitehase ehitamist, seda ta otsesõnu ei ütle, aga pilk ja kehakeel annavad pigem jah-vastuse.

Põlevkivielektri ajastust lahtihaakimisel tuleb säilitada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnahuvide vahel. Peab hoidma energeetikas hõivatud inimeste unikaalseid oskusi ja kogemusi.

Mida Ratas arvab ametiühingute sotsiaalsest plaanist? Küsimus on, milline see plaan saab olema, ütleb ta kiirelt.

"Kas see tähendab, et inimesi hoitakse tööd tegemata tööl sama palgaga? Ma arvan, et me saame kõik aru, et seda võib teha väga lühiajaliselt, aga seda teha pikaajaliselt, ei ole mõeldav," pakub Ratas mingigi leevenduse lootust.

Energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma räägib samal ajal ajakirjanikele, et varsti toimub Eesti Energia juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku, majandusministri ja ametiühingute mammutkohtumine, kus sotsiaallepe tuleb ühiselt kokku leppida.

Vaikma on realist: "Kõige lihtsam oleks mul ametiühingu esindajana öelda, et säilitage töökohad, säilitage töötasu. Kahjuks see ei ole reaalne, vaadates ja prognoosides CO2 hinna tõuse ilmselt lähiajal ja edaspidi." Tema sõnul ei ole küsimus energeetikute ümberõppes, vaid uue töökoha leidmises, mis oleks tasustatud kõrgemalt kui miinimumpalk.

Küsimusi oleks veel, aga juba ootavad Narva Hermanni linnuses kohalikud ajakirjanikud. Seal on restorani Rondeel 3. korruse saalis kaetud töölõunalaud. "Lepime kokku, et räägime asjadest väga otse ja seda juttu ei tsiteerita," teatab peaminister ja soovib kõigile head isu.

Siis räägib ta peaaegu tund aega, ongi mitmel korral üllatavalt otsekohene ja jõuab ise vaid paar suutäit taldrikult ampsata.

Narva volikogusse läheb ta jalgsi. Kiire ja pika sammuga nagu korvpalliplatsi pikkust mõõtes. Kolm kuud tagasi linnapeaks valitud Aleksei Jevgrafov  ja volikogu esimees Irina Janovitš juba ootavad.

Sealses volikogus kuulub võim fraktsioonile Kodulinn Narva, mis moodustus Keskerakonnast lahkunud linnavolinikest. See oli mullusügisene mäss peaministripartei vastu, kui prokuratuur avalikustas korruptsioonikahtlustuse kaheksa Keskerakonnast pärit Narva volikogu liikme suhtes, Ratas nõudis nende volikogust lahkumist, nood keeldusid, lahkusid koos teiste keskerakondlastega hoopis parteist ja moodustasid uue fraktsiooni. Selle juht Aleksei Voronov on küll nüüdseks kohtu otsusega korruptsioonitegude eest trellide taga, kuid Keskerakond pole suutnud Narvat kui enda kunagist tugevat kantsi tagasi võtta.

See kohtumine on Ratasel üks keerulisemaid jutuajamisi Narvas.

Järgmisena ootab peaministrit heatahtlikult naeratav Aleksandr Gurkin, kes on sel puhul pärani avanud Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku laia välisukse. Gurkin on tuntud kui  Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus, Mordvas sündinud mokša, kelle Moskva õigeusukirik saatis Eestisse 11 aastat tagasi Saranski mungakloostri ülema kohalt.

Ratas oli lubanud talle külla minna ja nüüd seda teebki. Piiskop Laatsarus räägib läbisegi eesti ja vene keeles, olles kurb, et Narvas on keeruline eesti keelt harjutada. Näitab kirikut, millele halastas Teine maailmasõda ja kus seetõttu on säilinud vanad ikoonid.

Ja kõige lõpuks võtab Jüri Ratas suuna Geneva kultuurikeskusele, mille katusel on ööklubi silt. Piltlikult öeldes riputab ta nüüd peaministri pintsaku ihukaitsjate autosse ja tõmbab selga Keskerakonna esimehe mantli. Ratast kogu päeva varjuna saatnud peaministri büroo juhataja Johannes Merilai jääb Geneva ette telefonikõnesid tegema.

Ratas kohtub piirilinna populaarse kultuurikeskuse kolmanda korruse kabinetis Narva alles jäänud keskerakondlaste tuumikuga. Taas on uksed kõrvalistele suletud. Aga kõik ju teavad, et järgmised kohalike omavalituste valimised toimuvad juba sügisel 2021, ehk vaid veidi rohkem kui kahe aasta pärast. Narva võiks olla jälle Keskerakonna tugev toetuspunkt, loodab Jüri Ratas.

Kell 18 alanud Margitta Otsmaa toimetatud Päevakaja on lõppenud, kui keskerakondlased Ratase vabaks annavad või Ratas end vabaks võtab. Pikk päev oli. Ja ligi kolm tundi on veel minna.