Kevadel koalitsioonilepet alla kirjutades tutvustas peaminister Jüri Ratas valitsuse põhieesmärke nii: "Leppe sisu võib kokku võtta sellega, et meie soov on sidus, tugev Eesti ühiskond, kus mitte kedagi ei jäetaks maha. Kõik 1,3 miljonit elanikku on meie inimesed."

Valitsuse sajale päevale hinnangut andes ütleb politoloog Rein Taagepera, et suuri prohmakaid valitsus teinud ei ole, kuid väiksemaid on ikka juhtunud: "Ta on seda head korda saatnud, et pole asju päris krussi keeranud. Noh, on katsunud natukene euroliidus asju tõkestada ja peaminister on sellest üle ratsutanud ja euroliit on aru saanud, et on selline suhteliselt tuttav olukord mõnelgi maal Euroopas, et on selline räuskav erakond valitsuses sees ja teda hoitakse vaos."

See, et valitsusliitu on võetud otseütlemiste poolest teistest erakondadest eristuv EKRE, võib olla nii eksitus kui ka suur läbimurre, leiab Taagepera. Kumb variant peale jääb, seda näitab aeg.

Investor ja LHV panga nõukogu liige Heldur Meelits ütleb, et valitsuse esimese saja päeva tegemistest meenub alkoholiaktsiisi langetamine. Majanduses on üldiselt hästi läinud.

"Võib-olla parim, mida valitsus saaks teha, ongi see, et nad väga ei segaks," ütleb Meerits.

Murelikuks teeb Meeritsa sõnul see, et teada pole, mis samme kavatseb valitsus astuda tööjõunappuse leevendamiseks.

"Ainult Eesti enda inimestega pole võimalik toime tulla ja kui me kasvõi vaatame, kui palju ümberringi ehitatakse, siis Eesti enda tööjõust on selgelt vähe," ütleb Meerits.

Meerits arvab, et kindlasti tuleks valitsusel edasi minna riigireformiga. Asutuste liitmise kõrval tuleks hinnata kriitiliselt ka seda, kas kõiki riigiasutusi on vaja.

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige Rauno Vinni hindab positiivseks seda, et valitsus on kiitnud heaks riigireformi tegevuskava. Küsimus on, kas ja kui kiiresti suudab valitsus selle aga ellu viia. Vinni hinnangul tegeleb koalitsioon liiga palju iseenda siseküsimustega.

"Võib öelda, et riigireformi alal on paar olulist sammu astutud, aga mingit garantiid ei ole, et riigireformi tegevuskava elluviimine ka aset leiab," ütleb Vinni.

Küsimusele, kas valitsusliit suudab vastu pidada järgmiste korraliste valimisteni, vastab Rein Taagepera, et kolmest erakonnast moodustatud valimisliidud on Eestis varasemalt vastu pidanud kaks kuni kolm aastat.

"On tõenäoline, lihtsalt parteide arvuga arvestades, et ka see valitsus ei kesta," leiab Taagepera.