Enamus Euroopa Liidu riike toetab praegu ainult lennuliikluses kasutatava lennureisijate broneeringuinfo (passenger name record, PNR) laiendamist ka teistele transpordiliikidele, kirjutas väljaanne Euobserver.com, täpsustades, et selle poolt on 83 protsenti liikmesmaadest.

Terrorismiga võitlemiseks 2016. aastal vastu võetud ja 2018. aasta mais jõustuma pidanud PNR-i direktiiv nõuab lennuettevõtetelt oma klientide isikuandmete edastamist riikide vastavatele organitele.

Tänavu esimesel poolaastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa Rumeenia oli saatnud veebruaris riikidele PNR-i laiendamise kohta küsimustiku, mille vastustest selgus, et 83 protsenti riikidest toetab ka laevareisijate andmete kogumist, 76 protsenti toetab kiirronge kasutavate inimeste andmete ja 67 protsenti ka bussirreisijate isikuandmete salvestamist, märkis Euobserver.com

"Ettepaneku vastu olnud tõid esile andmetöötluse mahtude suurenemise ning võimalikud privaatusega seotud küsimused," öeldakse Rumeenia küsimustikule laekunud vastuste põhjal koostatud ülevaates.

Tänavu juulis eesistumise üle võtnud Soome ametnike koostatud dokumendis sama teema kohta rõhutatakse üha kasvavat reisijate mahtu nii Schengeni ühtses viisaruumis kui ka selle piiridest väljapoole. "Kasvav piirideülene reisimine tähendab ka piiriülest kuritegevust nagu kolmandatest riikidest pärit migrantide smugeldamine, narkokaubandus ja terrorism. See toob riikide õiguskaitseorganitele kuritegevusega võitlemisel kaasa uusi väljakutseid," öeldakse Soome esitatud dokumendis.

"Eesistuja soovitab jätkata diskussioone PNR-i direktiivi kehtivusala laiendamiseks ka teistele traspordiliikidele," lisatakse samas. Teiste transpodiliikidena toovad soomlased välja meretranspordi ja rahvusvahelised kiirrongid.

Eesti toetab PNR-i laiendamist

Siseministeeriumi esindaja ütles ERR-ile, et Eesti toetab laiemat reisijaandmete kogumist, kuid soovib, et eelnevalt käivituks täies mahus senine, lennureisijate andmete kogumine.

"Euroopa tasandil on töögruppides arutluse all PNR-süsteemi laiendamine, et see hõlmaks endas ka mere- ja raudteetransporti. Praegu on PNR-direktiiv kehtiv üksnes lennureisijate osas ning Eesti peamine prioriteet antud hetkel on lõplikult välja arendada süsteem lennuliikluse osas. Samal ajal toetame ka muude transpordiliikide ühendamist PNR-süsteemiga," ütles ministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik. "Toetame, kuid esimene prioriteet on lennuliikluse osas süsteemi lõplik väljatöötamine. PNR-süsteem on oluline terrorismi ja muu raske piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks. See loob andmete kogumiseks ja töötlemiseks ühtsed standardid," lisas Kuusik.

Siseministeeriumi esindaja sõnul on praegu siiski veel vara mingitest tähtaegadest direktiivi kehtivusala laiendamisel rääkida.

"Muude transpordiliikide hõlmamise osas nõukogu teabevahetuse ja andmekaitse töörühmas (DAPIX) arutelud käivad, kuid mingeid tähtaegasid ja seisukohti ei ole hetkel kokku lepitud. Alles kevadel võtsid viimased riigid üle PNR-direktiivi, mis kehtib lennureisijate osas. Seega ei ole võimalik hetkel ajaraamist rääkida. Juhul kui mistahes transpordiliik PNR-süsteemiga täiendavalt hõlmatakse, siis selle reeglid ja kord - muu hulgas see, millised liinid on hõlmatud - lepitakse kokku vastavate arutelude käigus," lisas Kuusik.