Pärnumaa põllumees on looduskaitse all oleva taimega kimpus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Pärnumaal Häädemeeste vallas kasvab looduskaitsealune niidu kuremõõk, mille tõttu ei saa loomi enne 15. juulit rannaniidule lubada, aga puitunud heina ja roostikku loomad ei söö ja nii tuleb kõik traktoriga üle käia. Mis omakorda tähendab, et talunikul jääb PRIA-lt toetus saamata.

Lillakasroosade õitega niidu-kuremõõk on Luitemaa looduskaitseala vapilill, sest selle tõenäoliselt suurim asurkond Euroopas asub just Luitemaal.

Talunik Urmas Aava on neid juunis-juulis õitsvaid lilli palju pildistanud, sest need kasvavad valdavalt tema hooldataval maal. Aga looduskaitsealuse taimega on muret omajagu, nimelt ei tohi loomi siia enne 15. juulit loomi sööma lasta.

"Aga kuna siis on juba taimed niivõrd suureks kasvanud ja suhteliselt pilliroog ja kõrrelised puitunud, siis loomad neid lihtsalt enam ei söö. Kui 31. mai saaks loomad peale, siis üldjuhul ei oleks vaja traktoriga peal käia, aga siis loomad söövad taimed enne õitsemist ära ja ikkagi seemnete valmimiseni ei jõuaks," rääkis Aava.

Nii ei saa Aava PRIA-lt pindalatoetust, kui tal 20. augustiks pole maa korras ja nii ta traktoriga müttabki, sest loomad pole õieti midagi söönud.

"Jah, see ongi see, mis jääb peale hilist karjatamist, enamuses on sõtkutud ja need taimed, mis loom veel sööb, on ära söödud. Ilusat ja erinevatele toetusmäärustele vastavat pilti siis enam saavutada pole võimalik," nentis Aava.

Aava hooldatavast 96 hektarist kasvab niidu kuremõõk 60. Poollooduslike koosluste hooldamise toetust Aava sel aastal enam ei küsigi, sest eelmisel aastal sai ta 20 000 euroga vastu pükse. Hilisem karjatamine nimelt ei sobi selle toetuse reeglitega, varasem aga kahjustab lille. Keskkonnaamet on talupidaja murega kursis ja otsib lahendusi.

"Ühe tööna, mis me teha soovime, on tellida ekspertuuring, mis annaks meile ühelt poolt ülevaate taime levikust ja selle seisukorrast. Ja teiselt poolt, et me saaksime koos ekspertidega välja töötada parimad lahendused just konkreetselt sellele alale. Lisaks annab kindlasti see uuring uut infot, mida me saame kasutada hooldustoetuste skeemide paremaks muutmisel," ütles keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Silm ütleb, et talupidaja peab olema kannatlik, sest uuring võtab aega.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: