"Muu hulgas selgub sellest, et kui Eestit peaks tabama ulatuslik elektrikatkestus, milleks piisab ka tavalisest sügistormist, puudub paljudel haiglatel võimeklus iseseisvalt hakkama saada," kirjutab Postimees.

Kui haiglates ka on varugeneraatorid, mis käivitataks elektrikatekstuse korral, siis need ei vasta vajalikule võimsusele, mis tähendab, et elektrit saaks ainult kõige olulisemad masinad ja tööprotseduurid - kirurgid, erakorraliste patisentide ravi, inimeste elushoidmiseks vajalikud aparaadid, teatab leht.

Terviseameti koostatud aruande kohaselt oleks vaja investeerida 21 miljonit eurot, et tagada vältimatu abi andmine haiglates ka keeruliste tingimuste korral, kuid valitsus jättis selle raha esmasesse riigieelarve strateegiasse lisamata.

Postimees märgib ka, et need, kes peaksid puudujäägid kaotamise eest vastutama, ei ole seda teinud ning samuti puudub selgus, kuidas seda teha.