Riik võib pangalaenust ilmajäänutele hakata käendust pakkuma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kõikjal väljaspool Harjumaad ja Tartu linna piire on süvenemas mure, kus laenu saamine kodu ehitamiseks on väga keeruline, kuna piirkonna kinnisvaral on madal väärtus ning peredel pole piisavat tagatist. Riik näeb siin lahendusena riikliku käenduse pakkumist abivajajatele.

Vähem kui aasta eest oli Setomaal Laossina külas asuv talu koduks neljalapselisele perele. Nüüd on Naari talu üksnes suvekodu. Perel tuli ümber kolida suuremasse asulasse, kuna pank ei andnud neile renoveerimislaenu. Kohalik Mikitamäe lasteaed-kool on kaotanud neli õpilast, küla noore pere, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tahtsime seda maja laiendada ja hoolimata sellest, et oli piisavalt sissetulekut, et võtta laenu, siis ikkagi ainsaks takistuseks sai see, et pank ei soovinud just siia kohta seda renoveerimislaenu anda. Pankade silmis ei ole sellel kinnisvaral praktiliselt mittemingisugust väärtust, mis asub siis Tallinna lähiringist ja Tartu piiridest väljas pool, et see on peaaegu kogu Eesti probleem," rääkis Naari talu peremees, erakonna Eesti 200 liige Igor Taro.

Rõuges elav Laivi Org on näide sellest, kuidas pankade poliitika nullib ära riikliku regionaal- ja perepoliitika. Tema peres on samuti juba neli last ja kuigi Laivi Org sooviks perre veel vähemalt kahte last ei näe ta selleks hetkel võimalust, kuna perel oleks vaja selleks suuremat elupinda.

"Kuna mul 75 ruutmeetrit ja neli last juba, siis mul lihtsalt ei ole toda viiendat ja kuuendat kuhugi panna, nii et ma ütlen küll, et minu puhul tõenäoliselt jäävad viies ja kuues laps sündimata, sest mul pole ruumi, kuhu neid panna," ütles Org.

Org märkis, et Pank ütleb, et kui tagatist pole, siis laenu ei saa. "Võib-olla oleks vaja mingisugused riiklike garantiisid, et meiesugune pere, kellel tahtmist on, aga tagatist ei ole, et seda tagatise osa kuidagi garanteerida," lausus Org.

Just sellist riikliku käenduse abiplaani ongi valitsus hetkel koostamas.

"Riik oma finatsinstrumentidega võiks minna appi, lihtsalt käendama. Meil on olemas Kredex, kes sellist tegevust ka arendab, aga sellel võiks olla suurem regionaalpoliitiline meede, muidu me ei peata seda protsessi, kus maapiirkonnas inimesed meilt lahkuvad. Konkreetsed lahendused peaks valitsus siin lähiajal, lähima poole aasta jooksul otsustama, milliseks nad välja kujunevad," ütles regionaalminister Jaak Aab (KE).

Ehkki pangad kinnitavad, et pole vahet, kus Eestimaa otsas laenusoovija elab, tehakse lõviosa tehinguid ikkagi Harju- ja Tartumaal.

Maa-ameti statistika näitab, et sel aastal tehtud korteritehingutest tehti 55 protsenti Harjumaal, sealhulgas 42 protsenti Tallinnas. 12 protsenti tehinguist tehti Tartumaal, sealhulgas üheksa protsenti Tartus. Ida-Virumaa tehingud moodustavad 10 protsenti ja Pärnumaa omad kuus protsenti. Ülejäänud maakondades kokku tehti 17 protsenti tehingutest ning maakonniti kõigub protsent ühe ja kahe vahel.

SEB eraklientide panganduse divisioni juht Sille Halling ütles, et elamu kinnisvara turg on aktiivne seal, kus elab rohkem inimesi.

"Täna ca 70 protsenti tehingutest elukondliku kinnisvaraga tehakse Tallinnas ja Tartus ja 30 protsenti väljaspool neid. Sama proportsioon kehtib ka SEB kodulaenu lepingute puhul, et kui on ostetud maa, siis peaks olema aru saada ja kalkulatsioon, kui plaanitakse ehitada sinna maja, siis on võimalik seda finantseerida ehituslaenuga. Tingimused, kas ostetakse kinnisvara Tallinnas või Võrumaal, ei erine. Üldjuhul piisab ühest tagatisest, aga sõltuvalt projektist teatud perioodil, näiteks ehitusperioodil, on vajalik ka lisatagatis," rääkis Halling.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: