Kõrgõzstani julgeolekuülem: Atambajev kavandas riigipööret ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1565682720000 | amCalendar}}
Atambajevi raamat tema villas pärast erioperatsiooni.
Atambajevi raamat tema villas pärast erioperatsiooni. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Eelmisel nädalal vahistatud Kõrgõzstani endine president Almazbek Atambajev kavandas riigipööret, ütles Kesk-Aasia riigi julgeolekuülem Orozbek Opumbajev teisipäeval.

"Tema kavatsus oli riigipööre, ütlen seda ametlikult. Ta vajas riigipöörde korraldamiseks verd. See oli tema nõu," ütles Riikliku julgeolekukomitee esimees Opumbajev ajakirjanikele. 

Julgeolekujuht märkis Atambajevi tabamiseks korraldatud eriüksuste operatsioonile viidates, et "seetõttu otsustati kohaldada sundtoomist. See tehti ülesandeks meile, julgeolekukomiteele." 

Jõuametkonnad püüdsid 7. augusti õhtul Atambajevit tema pealinna Biškeki lähedal Koi-Tašis asuvas residentsis kinni võtta, kuid endise presidendi toetajate relvastatud vastupanu tõttu see neil ei õnnestunud.

Päev hiljem proovisid nad uuesti ning pärast tunde kestnud läbirääkimisi otsustas Atambajev end võimudele ise üles anda. Kohus võttis Atambajevi seejärel 26. augustini vahi alla.

Haarangutega kaasnenud kokkupõrgetes sai surma üks eriüksuslane, kuus eriüksuslast langes Atambajevi toetajate kätte pantvangi ja vigastada sai umbes 170 inimest. 

Haarangud korraldati pärast seda, kui Atambajev oli eiranud kolme politsei kutset tulla ülekuulamisele seoses tuntud tšetšeeni rahvusest allilmategelase Aziz Batukajevi vanglast vabastamisega 2013. aastal, kui Atambajev oli Kõrgõzstani president. 

Kõrgõzstani peaprokuratuuri osakonnajuht Zamir Beišekejev ütles teisipäeval samal pressikonverentsil Opumbajeviga, et Atambajevit kahtlustatakse massirahutuste korraldamises, mõrvakatse planeerimises ning vägivalla kasutamises võimuesindajate vastu. 

Tema sõnul on 7. ja 8. augusti sündmuste valguses alustatud kriminaalasju massirahutuste, huligaansuse, mõrvakatse, võimuesindajate ähvardamise ja nendevastase vägivalla ja pantvangivõtmise süüdistuste alusel. 

Kesk-Aasia riigis, kus on viimase 14 aasta jooksul aset leidnud kaks rahvarevolutsiooni, kestab teist aastat vastasseis president Sooronbai Džeenbekovi ja Atambajevi vahel. 

Riigiprokurör ütles 8. augustil, et Atambajev on osaline vähemalt viies kriminaalasjas. Muuhulgas süüdistatakse teda ebaseaduslikus maaostus ja korruptsioonis. 

Samal päeval peeti haarangute ajal Kõrgõzstani eriüksuslaste pantvangi võtmises ja massirahutuste korraldamises süüdistatavana kinni Farid Nijazov, kes on töötanud kantseleiülemana nii Atambajevi kui ka tema ametijärglase Džeenbekovi administratsioonides. 

Eelmise nädala kokkupõrgetega seoses on ülekuulamisele kutsutud ka kaks Atambajevi liitlasest parlamendisaadikut. 

Kriitikute sõnul on endisele presidendile esitatud süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja tingitud Džeenbekovi soovist oma endine mentor poliitikast kõrvaldada. 

Vene president Vladimir Putin kohtus juulis Moskvas nii Džeenbekovi kui ka Atambajeviga ja tegi katse vastasseisu lahendada. 

Kõrgõzstan on Valgevene ja Armeenia järel Moskva tähtsaim liitlane endise Nõukogude Liidu aladel. Riigis asub Vene sõjaväebaas.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: