"Minu hinnangul on ilmne, et 21. sajandil on Kõrgõzstan jõudnud oma revolutsioonidega piirini. Oleks tõeliselt halb, kui seda liiki sündmused tooksid kaasa poliitilise ja sellest tulenevalt majandusliku ebastabiilsuse riigis," lausus Medvedev riiki saabudes ajakirjanikele.

"See mõjutab suurt arvu selles riigis elavaid inimesi ja isegi meie Euraasia projekti," sõnas Vene peaminister.

Medvedev ütles hiljem kohtumisel Kõrgõzstani presidendi Sooronbai Džeenbekoviga, et Moskva jätkab Biškeki toetmaist. 

"Meil on tõepoolest väga head arenenud suhted. Peame nõu kõige erinevamates küsimkustes. Võimalust mööda püüame tõepoolest osutada abi ja toetust meie sõbrale ja partnerile - Kõrgõzstanile. Nii läheb ka edaspidi, ärge kahelge selles," kinnitas Medvedev Kõrgõzstani riigipeale.

Ta ütles ühtlasi, et arutas enne lendu Kõrgõzstani arutas Vene-Kõrgõzstani kahepoolseid suhteid ka Vene presidendiga.

"Tahan anda üle Vladimir Vladimirovitš Putini tervituse. Enne siiasõitu arutasime just meie suhteid ja hulka muid küsimusi," ütles Medvedev.

Vene peaminister väljendas veendumust, et "tänased kohtumised annavad oma panuse meie riikide kahepoolse partnerluse hoiupõrsasse".

Džeenbekov rõhutas, et viimastel aastatel käib riikide vahel tihe tipptasemel suhtlus. "Oleme alati tundnud teie toetust. Teid tuntakse Kõrgõzstanis tõelise sõbrana, kes panustab meie strateegilisse partnerlusse. Peame teid lähedaseks sõbraks. Te olete Kõrgõzstani alati eriliselt suhtunud," ütles president. 

Kõrgõzstani president märkis, et Venemaa on aidanud riiki rahaliselt ning toetanud Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumise korraldamist tehniliselt.

Kõrgõzstan, kus on rahvarevolutsioonide toel võim vahetunud nii 2005. kui ka 2010. aastal, on Valgevene ja Armeenia järel Moskva tähtsaim liitlane endise Nõukogude Liidu aladel. Riigis asub Vene sõjaväebaas.

Medvedev saabus Kõrgõzstani seoses Euraasia Majandusliidu (EAEU) valitsusjuhtide kohtumisega Tšolpon-Atas. Vene peaminister avaldas lootust, et neljapäevased sündmused ei avalda kohtumisele mõju.

Kõrgõzstani julgeolekujõud pidasid neljapäeval teise haarangu käigus kahe päeva jooksul kinni endise presidendi Almazbek Atambajevi.

Kõrgõzstani jõuametkonnad püüdsid kolmapäeva õhtul Atambajevit tema residentsis ebaõnnestunult kinni võtta. Endise riigipea toetajate ja julgeolekutöötajate kokkupõrgetes sai surma üks eriüksuslane ning viga üle 50 inimese. Atambajevi toetajad võtsid kinni kuus eriüksuslast, kes lasti neljapäeva hommikul vabadusse.

Kesk-Aasia riigis kestab alates 2018. aasta algusest vastasseis Džeenbekovi ja Atambajevi vahel.

Aastatel 2011-2017 Kõrgõzstani presidendina töötanud Atambajev toetas Džeenbekovit, kui ta 2017. aastal presidendiks kandideeris. Enne seda oli Džeenbekov töötanud Atambajevi alluvuses peaministrina.

Paar kuud pärast Džeenbekovi presidendiks saamist pöörasid nad aga tülli, kui Atambajev hakkas pärast Džeenbekovi ametissesaamist teda avalikult kritiseerima.

Parlament tühistas juunis Atambajevi saadikupuutumatuse ja prokurör esitas talle korruptsioonisüüdistused. Prokuratuur süüdistab endist presidenti ebaseaduslikus maaostus ja korruptsioonis.

Kõrgõzstani võimud otsustasid Atambajevi kinni pidada pärast seda, kui ta eiras kolme politsei kutset ülekuulamisele tulla.

Kõrgõzstani kohus jättis Atambajevi 26. augustini vahi alla

Kõrgõzstani kohus otsustas jätta endise presidendi Almazbek Atambajevi 26. augustini vahi alla, ütles kohtu pressiesindaja reedel. 

Biškekis asuva Pervomaiski ringkonnakohtu pressiesindaja ütles AFP-le, et kohus väljastas vastava käsu neljapäeva õhtul. Pressiesindaja ei öelnud, mis süüdistuste alusel endist riigipead kinni hoitakse. 

Riigiprokurör ütles neljapäeval, et Atambajev on osaline vähemalt viies kriminaalasjas. Muuhulgas süüdistatakse teda ebaseaduslikus maaostus ja korruptsioonis. 

Kriitikute sõnul on endisele presidendile esitatud süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja tingitud president Sooronbai Džeenbekovi soovist oma endine mentor poliitikast kõrvaldada. 

Neljapäeval avalikkuse ette jõudnud video paljastab Atambajevi kinnipidamise üksikasju. Selles on näha endist presidenti pidamas asesiseminister Kursan Asanoviga läbirääkimisi enda ülesandmise tingimuste üle.

Atambajevil õnnestus saada võimudelt lubadus mitte teha kahju tema toetajatele, kes viibivad endise presidendi Koi-Taši residentsis.  

Atambajevi toetajad avaldasid neljapäeva õhtul Biškekis tema kinnivõtmise vastu meelt, blokeerides liikluse ühel sõiduteel ja süüdates prügikaste. 

Politsei teatas pärast Atambajevi toetajate laialiajamisele kulutatud ööd, et olukord pealinnas on täielikult selle kontrolli all. 

Atambajevi kinnipidamise kokkupõrgetes sai viga 132 inimest

Biškekis ja selle eeslinnas sai kolmapäeval ja neljapäeval ekspresident Almazbek Atambajevi toetajate ja korrakaitsetöötajate kokkupõrgetes viga 132 inimest, ütles tervishoiuministeeriumi ametnik reedek.

"Kahe päevaga, 7.-8. augustil sai kannatada 132 inimest, neist jääb haiglasse 20," ütles ametnik.

Tema sõnutsi on 13 kannatanud Biskeki traumatoloogiakeskuses, riigihaiglas neli ja ja kolm Tšui rajoonihaiglas.

Pressiteenistuse teatel on Atambajevi maja ründamisel kannatada saanud Tšui oblasti politseiülem endiselt koomas.

"Tema seisundit hinnatakse rakseks. Arstid võitlevad tema elu eest," märkis pressiteenistus.