Meeleavaldajad vabastasid ööl vastu teisipäeva vanglast eelmise presidendi Almazbek Atambajevi ning opositsiooni kinnitusel moodustavad nad juba uut valitsust. Samuti teatati riigi pealinnast Biškekist, et protestijad vabastasid Kõrgõzstani ekspeaministri Sapar Isakovi ja endise parlamendisaadiku Ravšan Jeenbekovi, kellest esimene oli vangi mõistetud korruptsioonis süüdistatuna, teine aga oli vahi all süüdistatuna seotuses rahutustega Biškeki eeslinnas Koi-Tašis 2019. aasta augustis.

Praegune president Sooronbai Jeenbekov teatas teisipäeval, et Kõrgõzstanis toimub riigipööre, kuid ta ei andnud julgeolekujõududele käsku protestijaid tulistada.

Senine siseminister Kaškar Junušalijev ei ilmunud teisipäeval tööle ning opositsioonipoliitik ja endine kõrge julgeolekuametnik Kursan Asanov asus ministri kohuseid täitma, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Politseile on antud korraldus tagada inimeste turvalisus ning hoida ära rüüstamine, märkis sama pressiesindaja.

Reutersi teatel ei ole andmeid selle kohta, kas president Jeenbekov kontrollib veel olukorda või on võim juba Atambajevile üle läinud.

Samas teatas Kõrgõzstani keskvalimiskomisjon teisipäeval, et tühistab pühapäevaste valimiste tulemused. Otsus järgnes sellele, kui meeleavaldajad olid valitsushooneid rünnanud, vahendas kohalik uudistekanal 24.kg.

Mitmed Kõrgõzstani poliitikud on kutsunud riigi senist parlamenti üles moodustama ajutine valitsus, et legitimeerida võimu üleminek.

Vägivald vallandus pärast seda, kui politsei kasutas esmaspäeval valimistulemuste vastu protestinud inimeste laialiajamiseks veekahureid ja pisargaasi.

Lääne vaatlejate hinnangul kindlustasid valimistel enim hääli kogunud kaks võimuparteid, mis toetavad tihedamaid sidemeid Venemaaga, oma toetuse tänu laialdasele häälteostmisele.

Esmaspäeva õhtul suutsid võimud protestid laiali ajada, kuid öösel kogunesid meeleavaldajad uuesti Biškeki keskväljakule ja tungisid sealsesse Valgesse Majja, kus asuvad presidendi administratsiooon ja parlament. Samuti tungisid protestijad riikliku julgeoleku komitee hoonesse ja vabastasid seal kinni hoitud ekspresidendi Atambajevi. Praeguse presidendi Jeenbekoviga vastuollu sattunud eelmine riigipea Atambajev oli tänavu pikaks ajaks vangi mõistetud süüdistatuna korruptsioonis.

Lisaks võtsid meeleavaldajad oma kontrolli alla veel mitu olulist võimuasutust, näiteks Biškeki linnavalitsuse hoone.

Reutersi andmeil on rahutustes hukkunud üks inimene ja 590 saanud vigastada.

Samuti nimetasid nad ametisse oma riikliku julgeolekujuhi, peaprokuröri ja Biškeki komandandi, ehkki ei ole teada, kui palju neil reaalset võimu on.

Samuti vabastasid meeleavaldajad mitu endist kõrget ametnikku, kes olid vangi mõistetud president Jeenbekovi võimu ajal, nagu ekspeaminister Isakov ja Atambajevi endine kabinetiülem Farid Nijazov.

Teisipäeval teatasid oma tagasiastumisest mitme Kõrgõzstani provintsi juhid, kuna seal olid alanud valdavalt seniste võimude vastased meeleavaldused.

Jeenbekovi toetajad kogunevad aga riigi lõunaosas Oši linnas, edastas 24.kg.

Venemaa liitlaseks peetav Kõrgõzstan piirneb edelas ja lõunas Hiinaga, põhjas Kasahstani ning läänes Usbekistani ja Tadžikistaniga. Riigis on Venemaa lennuväebaas, kuid Kõrgõzstani peetakse Moskva, Pekingi ja Washingtoni geopoliitilise võitluse tandriks Kesk-Aasias. Riigis on ka varasemalt olnud võimupöördeid, viimase 15 aasta jooksul on kaks selle presidenti rahutuste tõttu koha kaotanud.