Grupis oli seitse liiget, kellest kaks jõudis vahelaagrisse ja üks seitsme tuhande ühesaja meetri kõrgusele.

Nõukogude ajal Pobeda nime saanud mäetipu vallutamise plaan tekkis eesti mägironijatest sõpruskonnal 15 aastat tagasi.

"Otsustasime sellise asja, et teeme kõik viis 7000-mäge endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ja sellega siis kaasneb selline tiitel nagu Lumeleopard. Tahtsime siis saada lumeleopardideks," rääkis grupijuht Priit Joosu ERR-ile.

Selles meeskonnas said lumeleopardideks Joosu ning Ain Rästa. Ülejäänud meeskonnaliikmed pole kõiki tippe vallutanud.

Endise Nõukogude Liidu aladel, Pamiiris ja Tjan Šanis, on Pobeda raskeim viiest mäetipust, mille kõrgus ületab seitset kilomeetrit. Pobeda vallutamise teevad keeruliseks see, et tipp on põhjapoolseim ning avatud Hiina tasandikult puhuvatele tuultele, mis toovad ohtraid lumesadusid. 7000 meetri kõrgusel on pikk hari, mida mööda tuleb tippu rühkida. Tippu minemisel eestlastel vedas, sest enamikul ronijatest oli vorm hea ning ilm soodne, ütles grupi juht. Laskumisel ilm pööras ja ühel ööl mattis väike laviin telgi lume alla. Viimastel öödel oligi liustik küljealuseks, sest telk oli purunenud.

"Meie kõrval olid vene rahvusest alpinistid ja nendel üks telk mattus ka lume alla. Ja me aitasime - noh kõigepealt kaevasime ennast välja, sest minu kõrval Lauri oli ka kinni lume all. Mul vedas, et mul olid saapad ja oli võimalik sellest telgist välja tulla ja vabastada see ja lõpuks ka need meie naabrid välja kaevata," rääkis Joosu.

Pobeda tippu jõudis neli mägironijat: Priit Joosu, Ain Rästa, Andras Kaasik ja Krista Kirsipuu. 7100 meetrio kõrgusele niinimetatud Musta Obeliskini jõudis Lauri Ehrenpreis, 6400 meetri kõrgusel asuva vahelaagrini Katrin Merisalu ja Fred Viidul.