Tänasel poliitiliselt pingutatud taasiseseisvumispäeval on paslik meenutada, kui karm oli meie rahva jaoks 70 - 80 aasta eest vabaduse kaotamise hind – mitusada tuhat kommunistliku režiimi ohvrit, kellest paljud on seni nimedeta haudades. Siia lisanduvad kümned tuhanded sõja ja natsirežiimi ohvrid.

Selle kõige kõrval tundub praegune sõnelemine poliitikarindel lihtsalt naeruväärsena. Ei ole ju tegelikult karta, et meie riiklikku iseseisvust või rahva vabadust ja demokraatiat ohustab tõsiselt mõne juhtivpoliitiku harjumatult tahumatu ja otsekohene avalik sõnakasutus, mis paneb aeg-ajalt kõrvalseisjaid päid vangutama või piinlikkust tundma.

Samuti ei peaks panema meid rohkem muretseda mõnede teiste poliitikute tüütuks muutuv kurtmine ja kaeblemine omaenda riigis toimuva üle koduses meedias või Euroopa mõttekaaslaste hulgas. Siiski teevad need asjad meele kurvaks ning segavad laulu- ja tantsupeomeeleolust siiani kestnud üheshingamise rütmi.

Tegelikult ollakse ju kõikides erakondades riigi ja rahva jaoks kõige olulisemates küsimustes üsna üksmeelel. Kuid see ei paista välja.

Minu meelest on praegu meile kõigile Eestis vaja, et kõikide erakondade juhid esineksid ühisavaldusega, mis kinnitaks üheselt, et endiselt ja üheskoos pühendutakse sellesama Eesti tulevikule, mille iseseisvus taastati 28 aasta eest.

Ka tookord oli erinevate poliitiliste jõudude vastasseis häirivalt terav. Ometi suudeti jõuda kõige kriitilisemal hetkel kokkuleppele Eesti Vabariigi iseseisvus taastamises. Seda tehti üheskoos!

Ka pärast iseseisvuse taastamist ei ole mitte ühegi Eesti Vabariigi valitsuse ajal kuni tänase päevani astutud ühtegi sammu suunas, mis laseks korduda 70-80 aasta tagustele sündmustele sarnastel koledustel.

Me oleme endiselt ja üheskoos samal teel, kuhu 28 aasta eest ennast seati. Eesti riigi endaga, meie iseseisvuse, vabaduse, demokraatia ning oluliste põhiväärtustega on üldjoontes siiski kõik väga hästi korras. Seda enam vajab ühiskond praegu kogu rahva ning poliitikute ühtsust ja koosmeelt kinnitavat emotsiooni!

Võiksime jahedamaks muutuvale sügisele vastu minna maha jahutatud mõistuse, kaine mõtlemise ja armastava südamega. Peaksime oskama hinnata praegust olukorda kui võimalusi täis hetke Eesti eluga edasi liikumiseks. Pole mõtet raisata aega, energiat ja sõnu üksteise verbaalseks ületrumpamiseks.

Jätkata tuleb tööd seal, kus ollakse, nendes ülesannetes, milles ollakse ja selles ajahetkes, milles elatakse. Aegade muutudes tulevad taas uued võimalused ja väljakutsed.

Jätkame üheskoos oma armsa Eesti toetamist ja arendamist – teeme seda armastusega ja ühiselt. Siis võime kogeda ka õnnistust, mida Jumal meie maale ja rahvale osaks laseb saada!