Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles ERR-ile, et lõplikku otsust pole veel tehtud. "Eks ta liigub selles suunas, et lõpuks likvideeritakse, aga praegu poliitilist otsust pole. Ei taha spekuleerida, millal see (sulgemine – toim.) juhtub," lausus ta.

Riisalu sõnul on poe lahtiolekuaegu muudetud ning kolitud väiksemale pinnale ning sellega on kulusid optimeeritud ning poe kahjum pole enam nii suur.

Linnapood avati 2014. aasta mais ning oli mõeldud eeskätt väikese sissetulekuga inimestele. Kui alguses pakuti soodsa ehk kontrollitud hinnaga tooteid 30 tootegrupis, siis praeguseks on taolisi tooteid 55.

Linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin ütles ERR-ile, et linnapoes regulaarselt oste tegevatest isikutest moodustavad umbes poole pensionieas inimesed, 30 protsenti vähekindlustatud ja suurte perede liikmed ning 20 protsenti tavakülastajad.

"Enim ostetakse piima ja piimatooteid, kartuleid ja juurvilju. Ostjad on hinnanud viimaseid kvaliteetseteks ja hinna poolest eriti soodsateks," ütles Ervin.

Ometi on ostude ja ostjate arv vähenenud. Esimesed kaks olid poe jaoks tippaastad, kui keskmiselt tehti päevas 902 (2014) ja 874 (2015) ostu. Järgmisel kahel aastal langes päevaste ostude arv juba alla 700 ning mullu oli see vaid 317 ning tänavu esimesel seitsmel kuul 256.

Riisalu sõnul on kaupluses külastajaid igal päeval siiski mitusada ning seetõttu ei saa öelda, et tegu oleks mõttetu poega.

"See on kunagi õilsal eesmärgil loodud ja selliste asjade sulgemine pole alati kõige lihtsam. Minu jaoks on selle poe (olemasoleku) ainus õigustus, et inimene, kellel ei lähe kõige paremini, ei pea võtma almust, vaid saab säilitada väärikuse ja poest osta. Loeme lehtedest, et ka suurtel ärimeestel läheb halvasti, ja see võib juhtuda igaühega," rääkis ta.

Lipo endisel pinnal toimetab praegu Toidupank ja Riisalu hinnangul toimivad need kaks asutust lähestikku asudes väga hästi.

"Me oleme neid asju hoidnud koosmõjus: kes käib Toidupangas, see ostab ehk midagi ka Lipost, mida Toidupangas ei ole, näiteks tarbekaupu," rääkis abilinnapea.

Riisalu sõnul võis lipo avamine 2014. aastal näha propagandainstrumendina halb välja ja riivas ehk kellegi õiglustunnetki. "Täna koos Toidupangaga eksisteerides ei ole see enam ebaõiglane ega riiva ehk inimeste õiglustunnet. Võib-olla see väike kulu, mis linnal lipole läheb, aitab kellelgi end inimesena tunda," märkis ta.

Kahjum väheneb koos külastajate arvuga

Tallinna linn on soodsate hindade hoidmiseks igal aastal lipole toetust maksnud. Kui esimesed neli aastat ulatus poe eelarve 200 000 euroni või üle selle, siis näiteks mullu toetas linn poodi umbes 160 000 ning tänavu 140 000 euroga. Milline ja kas üldse saab olema järgmise aasta toetus, pole veel selge.

Lipo on igal aastal teeninud kahjumit. Avamisaastal oli see 200 000, aasta hiljem juba 250 000 eurot. Sealt edasi on kahjum märkimisväärselt vähenenud ning pärast mullust kolimist väiksemal pinnale ning avamisaegade muutmist – pühapäeval on pood kinni – on tänavune esimese seitsme kuu kahjum vähem kui 10 000 eurot.

Langenud on ka käive. Kui 2014–2015 oli see 2000 euro juures keskmiselt päevas, siis mullu langes päevane käive juba alla 800 ning tänavu juba alla 700 euro.

"Käibe ja klientide arvu mõjutas kindlasti ka 2018. aasta kolimine väiksemale pinnale," ütles Ervin.

Ostu keskmine maksumus nii palju muutunud pole. Ava-aastate 2,1–2,2 eurolt on see tänaseks tõusnud 2,6 euroni ostu kohta.

Kuidas aga hinda madalamal hoitakse? Ervini sõnul viiakse hinnavaatlusi läbi kord kuus.

Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna töötajad võrdlevad linnapoe ostukorvi 55 kauba hindu suuremate kaubakettide (Prisma, Rimi, Grossi poed jne) vastavate toodete hindadega.

Võrdluse aluseks võetakse kaubakettides müüdavate kaupade tavahinnad, mitte kampaaniahinnad.

"Vaatluse tulemuste alusel korrigeeritakse vajadusel linnapoe ostukorvi kaupade hindu, hoides neid viis kuni 15 protsenti madalamatena kaubakettides müüdavate samade toodete hindadega võrreldes," ütles Ervin.