Riias tähistati Balti keti aastapäeva suurejooneliselt
Riias on kõigi Balti riikide esindajad terve reedese päeva suure pidulikkusega tähistanud Balti keti 30. aastapäeva. Peaministrite hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu olulistes küsimustes üht meelt ka praegu.
"Ärgake, Baltimaad!" mängis orkester Riia Vabadussamba juures. Lugu, mida 30 aastat tagasi teati peast; lugu, mis innustas vabadust nõudma. Vabadussamba ümber oli reedel loodud Balti keti õhustikku vanade veoautode, lippude ja loosungitega, nii et paljudel meenus see käest kinni hoidmise tunne. Ja mitte ainult ei meenunud, vaid rahvas sättis end platsile maha tõmmatud Vilniusest Tallinnasse juhtivale valgele joonele ka ritta. Nagu 30 aastat tagasi.
Läti Rahvarinde esimene esimees Dainis Ivans meenutas, et esimest korda kuuldi mõttest korraldada inimkett Eesti poolelt Balti liidrite kohtumise ajal Panevežyses.
"Siis eestlased ütlesid, et neil tekkis idee teha kett Helsingist Bukaresti, et kaasata teisigi riike, keda mõjutas Molotovi-Ribbentropi pakt. Kuid loomulikult polnud see reaalne," rääkis ta.
Vabadussambale tulid reedel lilli panema Läti juhid – praegune ja endised presidendid, Balti riikide peaministrid, ministrid, diplomaadid.
Eesti peaminister Jüri Ratas ütles, et paljudel tulid meelde hetked, mis olid 30 aastat tagasi. "Ka minul, kes ma siis olin üsna noor, aga samuti seisin Balti ketis Tallinna lähedal," lausus ta.
Läti peaminister Krišjanis Karinš aga leidis, et kui võrrelda praegust aega 30 aasta tagusega, siis võib öelda, et nagu öö ja päev.
Peaministrid Jüri Ratas, Krišjanis Karinš ja Saulius Skvernelis kinnitasid, et kolme riigi koostöötahe aitab Baltimaid olulistes valdkondades ka praegu.
Läti seimis avati Balti keti nime kandev saal. See pisike ruum asub otse suurte baltlaste saali kõrval ja siin pannakse välja parlamendile antud kingitused.
Riias on viimastel päevadel palju räägitud Balti keti laiemast poliitilisest mõjust.
Eesti muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste sõnul näidati Balti ketiga ilma vähimagi füüsilise jõu tarvitamiseta oma tahtejõudu. "Ja seda kiitsid ka poolakad ja tšehhid, kes olid suurel määral meie saatusekaaslased," ütles ta.
Toimetaja: Marko Tooming