Diakooniahaigla hospiits jätkab vähemalt aasta lõpuni
Diakooniahaigla hospiitsi rahastamine, mis vahepeal ähvardas lõppeda, jätkub koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Samuti kavatseb haigekassa muuta hospiitsteenuse rahastamise korda. Tõenäoliselt muutub see juba tulevast aastast.
Veel kevadel oli õhus võimalus, et diakooniahaigla hospiitsil tuleb raha puudusel uksed sulgeda, kuid nüüdseks on vähemalt aasta lõpuni lahendus olemas. Diakooniahaigla hospiitsosakonnas on 12 kohta ja see on mõeldud patsientidele, kes on jõudmas elu lõpusirgele.
SA Diakooniahaigla nõukogu esimees Ove Sandre ütles, et raha on praegu olemas käesoleva aasta lõpuni. "Siis tuleb asjad uuesti üle vaadata ja arutada. Praegused kokkulepped on küll sellised, et koostöös PERHiga diakooniahaigla saab jätkata," kinnitas ta.
Olukorda parandaks see, kui hospiitsteenus oleks haigekassa nimekirjas, ütles Sander. Praegu see nii pole ja diakooniahaigla rahastas seni hospiitsi statsionaarse õendusabi realt.
Pikk ja keeruline vaidlus Harjumaa statsionaarse õendusabi lepingute üle oli põhjus, miks sattus diakooniahaigla jätkamine kevadel ohtu. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et hospiitsteenus on vajalik ning arutelusid on peetud nii rahastamise kui ka näiteks selle teenuse piiritlemise üle.
"Midagi võimatut siin ei ole ja pigem on sinna siht võetud, et uuest aastast oleks hospiitsteenus ühe teenusena haigekassa poolt rahastatav ja eesmärk on need otsused haigekassa nõukogus veel selle aasta jooksul ära teha, et need uuest aastast jõustuda saaksid," rääkis ta.
Hospiits on vaid osa diakooniahaigla teenustest ning kogu haigla rahastamine tuleks edaspidi üle vaadata, ütles Ove Sander. Diakooniahaiglal on laienemisplaanid, sest järjekorrad on päris pikad. Eestis oleks vaja juurde umbes 80 hospiitsikohta.
"Arusaadavalt me tahame laieneda – meil on siin kõrval suurem hoone olemas ja palju suurem sellest, mida me täna kasutame ja tänaseks me oleme tõsistes läbirääkimistes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga ja ma loodan, et varsti tulevad head uudised, kuidas me võiksime pinda juurde saada," rääkis Sander.
Arutelud hospiitsteenuse ümber tõstatasid küsimuse hingeabist haiglates ja hooldekodudes. Sander ütles, et kuigi erinevate konfessioonide vaimulikud käivad abivajajaid vaatamas ning mõnes haiglas on ka kaplanid, siis kogu tegevus oleks koordineeritum kui ametisse asuks peakaplan.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et see mõte väärib kaalumist.
Toimetaja: Marko Tooming