SEB: Eesti majanduskasv aeglustub

Kuigi 2019. aasta algas Eesti jaoks väga hästi, tekitavad mitmed näitajad muret tuleviku osas, mis viib majanduskasvu aeglustumiseni, selgub SEB analüütiku Mihkel Nestori majandusprognoosist.
Enim väärib tähelepanu tööstusettevõtete järsult langenud majanduskindlus, mis viitab sellele, et Euroopa tööstust räsinud probleemid on tänaseks ka siia kohale jõudnud. Lisaks ajutistele probleemidele nõudlusega mõjutab tööstust Eesti tööjõu märkimisväärne kallinemine viimaste aastate jooksul, mis muudab mitmed ärid konkurentsivõimetuks. Neil põhjustel on tööstuse ja ekspordi panus järgmiste aastate majanduskasvu tagasihoidlik.
Sarnaselt paljudele teistele riikidele püsib heas hoos teenindussektor, mis erinevalt tööstusest on viimaste aastate kiirest palgakasvust ka palju võitnud. Tööstuse suur tähtsus tööhõives ja selle eeldatav kokkutõmbumine hakkab edaspidi paratamatult piirama ka eratarbimise kasvu. Töötuse suurenemine on aga demograafilise trendi tõttu ikkagi tagasihoidlik.
Küsimärgi all on ka ehitussektori tulevik. Vaatamata potentsiaalse ostjaskonna kahanemisele on kinnisvarasektor olnud tulevikuplaanide tegemisel siiani küllalt julge. Koduostmise eas noorte arvu järsk langus võib seda optimismi peatselt aga tublisti kärpida. Täiendavat ebakindlust loob sektorile riiklike investeeringute tulevik olukorras, kus Euroopa Liidu finantstugi eelduste kohaselt tublisti väheneb.
Kõige süngemaks hindab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tööstusettevõtete perspektiivi, sest eksport kiratseb.
"Prognooside tegemine on keeruline, aga Eesti puhul maailmamajanduse hädad, mis sel aastal on juhtunud, hakkavad Eestisse kohale jõudma. Majanduskasv on olnud tubli, aga kui vaadata edasi, siis praeguseid kasvunumbreid lubada ei julge. Eesti tööstusettevõtete hinnang kindlustundele on langenud kõige madalamale tasemele. See on väga järsk ja sügav langus. Eesti majanduse alustala ehk eksport tunneb end praegu kehvasti. Võimalik, et need on ajutised raskused, kuna Eesti ettevõtted on seotud Skandinaavia omadega. Ent paljud töömahuga seotud harud on Eestis otsa saamas, palgatõus ei ole jõukohane. Ekspordi koha pealt rõõmustavat sõnumit loota on raske," ütles Nestor ERR-ile.
Kokkuvõtvalt on Eesti sisenenud aeglasema kasvu faasi. SEB hinnangul kasvab Eesti majandus aasta tugeva alguse toel tänavu veel kolm protsenti, kuid 2020. aastaks langeb SKP kasv 2,3 protsendini ja 2021. aastaks kahe protsendini.
Maailmamajanduses on keerulised ajad
Veidrad ajad maailmamajanduses on kestnud juba mõnda aega. Kaubandussõda, Brexit, negatiivsed intressimäärad, Saksa tööstuse hädaorg – ainest sünge tulevikupildi maalimiseks leiab küllaga. Pessimistide leiavad oma viimsepäevaennustustele kinnitust intressimäärade ebaloomulikest liikumisest, kus lühiajaline laen kannab kohati kõrgemat intressi kui pikaajaline, ning võbelustest aktsiaturul. Kuid endiselt leidub ka optimiste, kes näevad praeguses olukorras nii avaliku kui erasektori jaoks võimalust võtta laenu ülisoodsatel tingimustel ja teha sedasi vajalikke investeeringuid keskkonnasäästu ja tehnoloogiasse.
Mitmed praegused mured on põhjustatud poliitilistest otsustest. Üksteise ületrumpamine tollitariifide ja impordipiirangutega ohustab ettevõtete globaalset koostööd, suutmatus juhtida Brexiti-sarnaseid protsesse tekitab aga palju ebakindlust investeeringute tegemisel. Kuigi poliitiline ebakindlus on kõrge, näitab ajalugu, et vaid sellest majanduskriisi esilekutsumiseks ei piisa. Seetõttu suudetakse SEB hinnangul globaalset majanduslangust lähiaastatel vältida.
Juhtivad keskpangad on võtnud selge kursi rahapoliitika täiendava lõdvendamise poole, mis annab raskustesse sattunud majandustele hingamisruumi. Kõrge tööhõive ja tööandjate jätkuv nõudlus lisakäte järele avaldab tööturgudele positiivset mõju, surudes allapoole "loomulikku" tööpuuduse taset ja kaasates tööturule aina suuremat osa ühiskonnast.
Mihkel Nestor hindab maailmamajanduse väljavaadet mõõdukalt optimistlikuks.
"Kui vaadata, mis maailmamajanduses toimub, siis on keerulised ajad. Ka analüütikute arvamused kipuvad tuleviku osas lahknema. Majandus on olnud tõusujoones ja oodatakse, millal langus saabub. Palju vaadatakse Ameerika poole, kus lühiajalised võlakirjad kannavad kõrgemat intressi kui pikaajalised," ütles Nestor.
Euroopa keskpank leevendab rahapoliitikat veelgi
Eesti jaoks on võtmeküsimus eurotsooni majanduse edasine käekäik, mis siiani on olnud vägagi eripalgeline. Tööstussektor, eesotsas Saksamaaga, on nigela nõudluse tõttu sattunud raskustesse. Teenindussfääris on äri aga endiselt hea, mida toetab väga kõrge tööhõive ja paras palgakasv.
Euroopa majanduse lähiaegade võtmeküsimus peitubki selles, kas ja kuivõrd kanduvad tööstuse raskused sisetarbimise poolele üle. Euroopa Keskpank teeb majanduse toetamiseks omalt poolt kõik, langetades aasta lõpuks hoiustele kehtestatud negatiivset intressimäära -0,6 protsendini. Seetõttu julgeb SEB lähiaastaiks ennustada Euroopas pigem majanduskasvu paranemist, mis tänavuse ühe protsendi juurest peaks 2021. aastaks jõudma 1,3 protsendini.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused on selgelt aeglustunud ja kasvavad lähiaastail mõõdukalt, keskmiselt 1,5 protsenti aastas.
Toimetaja: Merilin Pärli