Maailmamajanduse ja teiste, Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu jaheneb ka Eesti majandus: kasv jätkub, ent varasemast aeglasemas tempos.

Eesti tööturgu iseloomustab praegu tööhõive kõrge tase ja palkade kiire kasv, ent edaspidi palgakasv aeglustub. Keskmine palk kasvab mulluse 1314 euroga võrreldes sel aastal 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni. Palgad kasvavad märgatavalt kiiremini kui hinnad: keskmise palga reaalkasvu, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu oodata 4,8 protsenti ja järgmisel aastal 3,4 protsenti. 

Tööga hõivatud inimesi on Eestis varasemate aastatega võrreldes rekordiliselt palju. Sel aastal on oodata tööl käivate inimeste arvu kasvu ühe protsendi jagu. Järgmisel aastal hõive kasv aeglustub 0,1 protsendile, sest vaba tööjõu ressurss on ammendumas. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama ärimudeleid ümber vaatama ja panustama enam tootlikkuse tõstmisele. Tööpuudus püsib tänavu 5 protsendi läheduses ja suureneb järgmisel aastal veidi, 5,6 protsendile. Vaatamata nõrgenevale konjunktuurile aga ettevõtted investeerivad.

Palgakasvu aeglustumine mõjutab ka tarbijahindade tõusu, mis aeglustub kahe eelneva aastaga võrreldes: kui möödunud ja ülemöödunud aastal tõusid hinnad 3,4 protsenti, siis sel ja järgmisel aastal aeglustub hinnatõus 2,2 protsendile ning 2021. aastal 2,1 protsendile. Järgmisel aastal on oodata energiahindade langust, tarbijahindu kergitavad teenuste ja toidu kallinemine.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2023 puudujäägis, mis vastavalt seadusega kehtestatud eelarvereeglitele seab valitsusele ülesande parandada eelarvepositsiooni vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st eelneva aastaga võrreldes. 

Struktuurseks puudujäägiks kujuneb prognoosi järgi tänavu 1,4 protsenti, järgmisel aastal 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti. See tähendab, et järgmise aasta eelarves säilib vajadus leida eelarves kokkuhoiukohti kevadel riigi eelarvestrateegiaga otsustatud mahus. Lisaks sellele tuleb parandada tänavust eelarvepositsiooni. 

Valitsussektori võlakoormus väheneb prognoosi järgi järgmisel aastal 8 protsendile SKP-st ja kahaneb ka edaspidi, langedes 2023. aastaks 6,7 protsendini SKP-st. Uusi laene pole prognoosi kohaselt vajadust võtta. 

Maksukoormus on tänavu ja kahel järgmisel aastal 33 protsendi lähedal SKP-st ja liigub langevas trendis, vähenedes aastal 2022 prognoositavalt 32,6 protsendile SKP-st ja 2023. aastal 32,4 protsendile SKP-st. 

SKP raamatupidamislik lõhe mõjutab ka eelarvet. 2019. aasta eelarvesse peab valitsus tegema jooksvaid kärpeid suurusjärgus 50 miljonit eurot. Valitsuse riigieelarve strateegias on jätkuvalt alles kokkuhoiu vajadus, et liikuda tasakaalus eelarve poole. Seetõttu on vaja järgmise aasta eelarve koostamisel pingutada.

SKP suurenedes peab tõstma ka riigikaitsekulutusi. See tähendaks kohe täiendava kümne miljoni kulutamist sellele.

Kasvavad ka paljude ametiisikute palgad, mis on seotud SKP-ga, nagu prokurörid, kohtunikud jne. Ka teadusrahastus on seotud SKP tasemega.

Rahandusminiter Martin Helme nimetas Eestit valitsussektori madala võlakoormuse olukorras friigiks - vahe teiste riikidega on mitmekordne. Seetõttu on ta tulnud välja ka PPP-rahastuse plaaniga. Seda on Eestile soovitanud ka mitmed rahvusvahelised finantsasutused.

Majanduskeskkonna näitajad

Eesti ettevõtete majandususaldusindeks oli oma kõrgpunktis möödunud aasta alguses. Sestpeale on toimunud märkimisväärne langus. Tarbijakindluse indeks on aga taastunud ja pole veel nõrgenema hakanud. Siiski pole tase viimase majanduskriisi eelset taset saavutatud. Soomes on tarbijausaldus juba languses, Leedus alles tõusuteel.

Majanduskasvu aeglustumisega väheneb paratamatult ka majandususaldus ning pole oodata, et see väljavaade paraneks.

Eesti peamiste ekspordipartnerite (Saksamaa, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti Leedu jt) impordi kasv on pidurdunud. Ent see peaks olema ajutine seis ja peatselt paranema.

Eesti ekspordi välisnõudluse olukord on kevadise prognoosiga võrreldes halvenenud.

Tööturu näitajad enam ei parane, sest need on saavutanud oma ajaloolise võimete lae. Samas need ka ei halvene. Kerge töötuse langus edaspidi tuleneb pigem tehnilisest põhjusest ehk töövõimereformi mõjuna.

Palgakasv peaks veel sel aastal vähenema. Tarbijad on viimasest kriisist õppinud ja muutunud säästlikumaks - kogu palka enam ära ei kulutata, vaid pannakse ka kõrvale. Pillavalt enam rahaga ümber ei käida.

Ettevõtted on asunud investeerima. Investeeringute kasv on päris kiire olnud, kuid aasta jooksul kasv ilmselt pidurdub. Majanduskriisi eelset taset pole kaugeltki mitte saavutatud.

Valitsussektori investeeringud olid tänavu esimeses pooles nõrgad, ent aasta teisel poolel investeeringud kasvavad.

Hinnatõus aeglustub eeskätt energiahindade, aga ka alkoholiaktsiisi alanemisel. Teenuste hinnad aga kasvavad kiiresti eeskätt palgakasvu toel.