Eestisse renditöötajaid vahendavad ettevõtted võib lihtsustades kolmeks jagada. Ühed on ausad firmad, mille töötajate tulumaks jõuab ettevõtte koduriiki, näiteks Poola. Teised on küll Poolas registreeritud, kuid kellelegi makse ei maksa. Kolmandad välismaale tehtud riiulifirmad, mida kontrollitakse siitsamast Eestist.

Selliste firmade abil libistavad meie tööandjad end seadustest läbi ja saavad madala palgaga ja maksuvabalt mõne ukrainlase või moldovlase. Kui ametnik niisuguse töötaja avastab, võib alati öelda, et kole lugu küll, aga meie ostame lihtsalt tööjõurendi teenust. Samal päeval kaob Poolas registreeritud firma prügikasti.

Just riiulifirmad solgivad turgu kõige enam ning nende pärast hakkas rahandusministeerium tulumaksuseadust muutma. Aga lõpuks puudutavad võimalikud muudatused kõiki, kes renditööga kokku puutuvad.

Plaanitava seadusemuudatuse sisu on iseenesest lihtne. Eestisse renditööjõudu vahendav firma peaks koduriigist sõltumata oma siin töötavate inimeste tulumaksu Eestisse jätma. Selle idee vastu keegi vaielnud pole.

Küll aga muretsevad ettevõtlusorganisatsioonid eelnõusse kirjutatud solidaarsuspõhimõtte pärast. Ehk kui renditööjõudu vahendav firma jätab maksud maksmata, pöördub maksuhaldur järgmisena tööjõudu pärisel kasutanud ettevõtte poole.

"Kindlasti ei saa olla sellist olukorda, et me ei tea asjast mitte midagi, me ei vastuta mitte millegi eest, kõik otsad viivad Poola. Et me oleme ainult teenust ostnud ja minge otsige seda raha Poolast," rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Eesti ettevõtjad aga ütlevad, et neil on väga raske kontrollida, kui tubli maksumaksja mõni välismaa firma on. Võib-olla küsib ta endale teenustasuna nii töötajate palga- kui maksuraha, aga pistab viimase lihtsalt tasku. Ja siis tuleb Eesti maksuhaldur ja meie ehitusfirma peab ukrainlase tulumaksu uuesti välja käima.

"Selles mõttes on kahju siinsele tellijale alati võimalik maandada läbi eraõiguslike lepingute. Ma kujutan täiesti ette, et mõned lepingud peavad minema ümberläbirääkimistele ka kohalike tööandjate ja välismaiste renditööjõu teenuse pakkujate vahel," ütles Jegorov.

Samas lisas ta, et kui ettevõtjad pakuvad välja mõne sobilikuma mehhanismi, on ministeerium aruteluks valmis.

Nüüd on selleks ka pisut rohkem aega. Nimelt esialgu valis rahandusministeerium ühe eurodirektiivi ülevõtmise eelnõu ja kirjutas renditööjõudu puudutavad muudatused sinna külge. Nüüd minnakse ilmselt teist, pisut rahulikumat rada.

"Me teeme ministrile ettepaneku, et me läheksime mõlema teemaga edasi, aga siiski eraldi eelnõudes. See plaan võimaldaks meil mitte seada ohtu direktiivi ülevõtmisega seotud tähtaegu ja samas see võimaldab meil rahulikus tempos arutada küsimusi nii erasektoriga kui ka näiteks sotsiaalministeeriumiga."

Pärast seadusemuudatust tuleb tõenäoliselt üle vaadata ka rahvusvahelised lepingud. Laekub ju ausate ettevõtete maksuraha praegu nende koduriiki ning kuna topeltmaksustamist üldiselt välditakse, jäävad need riigid rahast ilma. Dmitri Jegorov ütles, et mõne riigiga on Eesti sel teemal juba suhelnud.

"Nende riikide kaudu pestakse mitte päriselt valget tööjõudu valgemaks ja loomulikult need riigid ei ole huvitatud sellest mainest, et neid kasutatakse niimoodi ära."

Pealegi pole Eesti plaanides midagi ainukordset. Skandinaavia riikides on renditööjõud maksustatud alates esimesest eurost.

"Aga loomulikult, rahvusvahelistes lepingutes on vähemalt kaks osapoolt ja meil on vaja maha istuda ja rääkida nende teiste riikidega, kuidas me saaksime lepingut muuta," lisas Jegorov.

Seda, kui palju seadusemuudatus meie riigieelarvet paisutaks, Jegorov pakkuma ei hakka. Eestis toimetava renditööjõu hulk, nende palgasumma aga ka ausate ja ebaausate ettevõtete suhe on selleks pisut liiga lahtine.