Tööandjad kritiseerivad välismaiseid renditöötajaid puudutavaid maksumuutusi ({{commentsTotal}})

Tööline tehases
Tööline tehases Autor/allikas: Metsä Wood

Rahandusministeeriumis on valmimas välismaise renditööjõu topeltmaksustamist vältiva tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nii Tööandjate Keskliit kui Kaubandus-Tööstuskoda on ühte meelt, et eelnõu on puudulik.

Renditöö puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja –, siis renditöö puhul ilmub kolmanda osapoolena kasutaja-ettevõtja. Kogu edasine töö käib viimase juhtimise ja järelevalve all. Praegu makstakse maksud rendiettevõtte tegevuskohas, mis võib olla mõni teine Euroopa riik, kust käiakse Eestis tööl. Kui aga seal maksud pahatahtlikult tasumata jäävad, pannakse tulumaksuseaduse muudatusega see kohustus Eesti ettevõttele.

Nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Tööandjate Keskliit leiavad, et maksude kogumisega seotud eesmärk on õige, kuid eelnõu on koostatud kiirustades ning ettevõtjatele jäävad eesmärgid ebaselgeks.

Tööandjate Keskliidu maksunõunik Raul Aron ütles ERR-ile, et pole ka kuidagi seletatud, kuidas eelnõu oleks kooskõlas rahvusvahelise maksuõigusega.

"Kuidas välditakse topeltmaksutamist, kuidas peatöövõtja või renditööjõu kasutajaettevõte Eestis saab kontrollida, kuidas on maksud makstud? Analüütiline pool, millist probleemi eelnõuga lahendatakse, on sellest seletuskirjast puudu," märkis Aron.

See ettevõtja, kes kasutab siin näiteks Poolast toodud renditööjõudu, pole kindel, et ettevõte, kust ta omale töötaja rendib, maksaks tööjõumakse korrektselt.

"Kui ostetakse mõnda teenust sisse, siis kõik toimetavad heas usus, et maksud on makstud ja partnerid teevad oma tööd seaduskuulekalt. Teise liikmesriigi ettevõtte täpsest plagaarvestusest ja palgamaksude arvestusest ei ole lihtsalt infot ja seda pole ka võimalik kusagilt saada. Ettevõtted ei ole kohustatud seda ka avalikustama," sõnas Aron.

Ta lisas, et üldjuhul maksuametid teevad järelpärimisi teiste riikide maksuametitele, saamaks teada, kuidas seal on maksukohustus täidetud. Lisaks on tulu-ja sotsiaalmaksuga maksustamise rahvusvahelised reeglid ja välislepingud, mis sätestavad näiteks, et esimese poolaasta võib lähetatud töötaja töötada teises riigis ilma, et ta peaks tulumaksu maksma. Kuna töösuhe on pikemaajalisem, tuleb tulumaksu hakata maksma töötamise riigis. "Sellised üldised printsiibid on rahvusvahelises õiguses kokkulepitud ja pole selge, kuidas uus maksusüsteem oleks kooskõlas rahvusvahelise maksuõigusega."

Olukorras, kus Eestis töökäsi napib, on välistööjõud teretulnud. "Kui 2018.aasta keskel selgitati, et renditööjõudu tuleb hakata registreerima ja samal ajal lihtsustati lühiajalist töötamist välismaalaste jaoks, siis tegelikult registreeriti mitu tuhat renditöötajat kohe lühiajaliste töötajatena. Näeme, et kui soovitakse tööjõuturgu korrastada ja hakata maksutulu saama, siis teinekord aitab palju paremini regulatsioonide lihtsustamine," nentis Aron.

Politsei-ja piirivalveameti statistika näitab, et tänavu esimesel poolaastal registreeriti Eestis enim Ukrainast pärit töötajaid – 28 700, järgnesid Valgevene 2000 ja Venemaa 1470 töötajaga, aga siin on palka saanud ka palju eksootilisematest riikidest, näiteks Mauritiuselt või Beninist või Elevandiluurannikult pärit inimesed.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: