Praegu levinud skeemi järgi võib näiteks Poola ettevõtja palgata renditöötajaid Ukrainast, kes saadetakse Eestisse tööle. Eesti ettevõte oleks siin renditöötaja kasutaja. Kuid Eestis võib tema töötasu maksustada üksnes juhul, kui isikule palka maksev tööandja on samuti Eestis. Poolal jällegi pole õigus Ukraina residendi töötasu maksustada, kuna tööd ei tehtud Poolas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teoorias nad Ukrainas maksavad seda maksu, aga tegelikult me kõik teame, et nda ei maksa ei Ukrainas, ei Poolas ega Eestis ja selliste töötajate palkamine on odavam ettevõtetele," ütles rahandusminister Martin Helme.

Renditööjõu maksustamist on arutatud juba pool aastat, nüüd sai rahandusministeerium valmis välismaalaste seadusesse sisse viidavad muudatused. Kõigepealt kantakse ka renditöötajad Eesti töötajate registrisse ja nad muutuvad maksukohuslasteks.

"Me paneme neile sellise keskmise palga miinimumi ehk sõltumata sellest, mida nad palka saavad, alla keskmise palga eest maksulaekumine ei tohi olla. /.../ Oleneb, kas see on lühiajaline tööjõud või ajutine tööjõud, meil on ju palgakategooriad, millisel puhul üldse tohivad sellise kategooriaga inimesed Eestis töötada. Igal juhul selle raha pealt, mis on tema sissesaamise nõue olnud, peavad maksud laekuma," rääkis minister.

Tööandjate hinnangul on aga renditöö kasutamine täiesti seaduspärane tegevus, mistõttu peaks riik võtma pihtide vahele ainult need ettevõtted, kes makse väldivad.

Makupettustele tõukab aga renditööle kehtiv keskmise palga nõue.

"Igas sektoris 1400 eurot ei ole normaalne palgatase. Tegelikult sealt hakkavad probleemid pihta, aga kui riik ei ole valmis keskmise palganõudega alla tulema, siis tuleb ikkagi sellised regulatsioonid kehtestada, et kannatada saavad ainult konkreetsed üksikud ettevõtjad, kes täna seadusi ei täida," kommenteeris tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Muudatused peaks riigikogu võtma vastu kevadistungjärgu jooksul.

Ajutiselt töötab Eestis kuni 30 000 inimest.