"Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Ettevõtjatel on õigus kasutada välismaist tööjõudu, kuid kasutades mõnda välismaalaste seaduses ettenähtud soodsamat välistööjõu võimalust, peab ta olema valmis tõendama seaduses ette nähtud tingimustele vastavust," ütles siseminister Mart Helme.

Praegu on mitmed välismaist tööjõudu kasutavad ettevõtted loonud seadusega näilise vastavuse soodsamate tingimuste kasutamiseks asutades selleks näiteks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõtte. "Nii käituvatel välismaist tööjõudu kasutaval ettevõtetel on teiste ettevõtete ees ebaaus konkurentsieelis. Muudatused soodustavad Eestis ausat ettevõtlust ja aitavad samas kaasa Eestis püsivalt elavate inimeste tööhõivele," märkis Helme.

"Üldpõhimõttena sätestame, et inimese eest ei vastuta enam ainult see, kes teda vahendab, vaid solidaarselt ka see, kes tema tööst otseselt kasu saab, kes teda tööl juhendab ja kelle kontrolli all ta Eestis töötab. Olenemata sellest, kuhu etevõtte juurde välismaalane tööle on registreeritud, kas Eestiss või välismaal, sõltumata sellest, kas ta töötab renditöötaja või lähetatud töötajana või muul alusel," ütles kolmapäeval peetud pressikonverentsil siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitka osakonna juhataja Rutt Annus.

Kui välismaalase tegelik töötamine ei vasta talle antud Eestis töötamise õiguslikule alusele, on tööjõudu tegelikult kasutav ettevõte seaduseelnõu kohaselt kohustatud välismaalase Eestis töötamise õiguse ümber vormistama tegelikule õigele alusele. Kui ettevõte kohustust ei täida, siis on politseil õigus teha talle ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 64 000 eurot. Muudatus võimaldab suunata ebaausaid ja skeemitavaid ettevõtteid senisest tõhusamalt õiguskuulekale käitumisele, teatas siseministeerium.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 15. detsembrist 2019. Siseministri määruse muudatused, mis puudutavad lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaja pikendamist ja võimaldavad politseil läbi viia põhjalikuma menetluse, on planeeritud jõustuma 1. septembrist 2019.

Helme: sellega säästame ressursse ja suurendame maksutulu

Siseminister Helme ütles pressikonverentsil, et seadusemuudatustega soovib riik tõhusamalt võidelda illegaalse töötamise ning elamisrežiimi rikkumistega ning samas parandada ka maksude laekumist.

"Meil pole ressurssi teha kontrolle, mis nagunii suurt pilti ei muuda. Seepärast teeme algatuse, mis annaks võimaluse see valdkond kontrolli alla võtta," ütles Helme. Ta seletas, et praegu kulutavad riigiametnikud tohutult aega, et illegaalseid töötajaid tabada ning tõestada seadusevastast tööjõudu kasutavate ettevõtete rikkumisi. "Tuleb ka arvestada, et mitte kõik rikkumised ei toimu Tallinna ehitusplatsidel, vaid rohkesti kasutatakse võõrtööjõudu ka põllumajanduses ning teistes linnades," rääkis ta.

Eelmisel aastal tegid politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajad 403 kontrollkäiku, tänavu 15. juuli seisuga on tehtud 171 kontrollkäiku. 2018. aastal avastati 108 rikkumist tööandjate poolt, tänavu on leitud 77 rikkumist.

Helme sõnul on hetkel Eestis registreeritud 18 993 lühiajalist võõrtöötajat ning hinnanguliselt kasvab nende arv aasta lõpuks 30 000-ni. Kuid ka see pole sajaprotsendiliselt tegelikkust peegeldav number, lisas ta.

Praegustel andmetel on suurim Euroopa Liidu välistest riikidest pärit töötajate grupp ukrainlased, keda on 14 903, valgevenelasi on 1068, moldaavlasi 671, neile järgnevad Vene ja Usbeki kodanikud.

Helme ütles, et on palunud PPA-l asuda kaardistama ka Eestis tööl käinud inimeste kinnisvaratehinguid, millest peaks selguma, kui palju neid siia elama jääb.

Omaette teema on ka seadusvastaselt töötavate inimeste maksud, mis ei laeku Eesti riigieelarvesse. Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil jäi alates eelmise aasta algusest kuni tänavu märtsi lõpuni riigil saamata 8,7 miljonit eurot.

Välistööjõudu kaustavad ettevõtted peavad maksma nendele vähemalt eelmise aasta Eesti keskmist palka, ehk tänavu 1310 eurot brutotasu kuus. Kui ettevõtted tasuvad selle renditööjõudu vahendava firma kaudu ja töötajad saadud raha Eestist välja viivad, siis jääb suurem osa maksudest Eestil saamata, tõdes siseminister.

"Rõhutan, et see parandab meie oma töötajate olukorda. Ning ka Eesti eelarvet, kuna saame kätte maksud. See on võrdse printsiibi kehtestamine ettevõtluses," ütles Helme.

Statistikaameti andmeil oli kevadel 5546 inimest hõivatud hooajaliselt ehitusel, 1557 talude ja 1306 tootmises.

Talunikud tervitavad ebaausa konkurentsiga võitlemist

Talunike esindaja sõnul juba palgatakse põllumajanduses võõrtööjõudu otse, ilma vahendajaid kasutamata ning samuti on talunikud aru saanud, et töötajatele tuleb maksta motiveerivat palka.

"Põllumajandussektoris olevad tööandjad motiveerivad välistööjõudu töötama, makstes sektori keskmist palka. Otse palgates ja palgatingimuste kokku leppimine motiveerib töötajaid, kuid kui näiteks läbi vahendaja saab võõrtööline miinimumpalka, mis neid ei motiveeri töötajat tööd tegema, ei ole ka tööefektiivsust. Sellest on põllumajandustootjad aru saanud," ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ERR-ile.

"Küll võin öelda, et põllumajandussektorites napib kodumaist tööjõudu ja võõrtööjõu osaline kasutamine on seetõttu vältimatu. Seda enam, et just hooajalises töös on väga oluline, et oleks võimalik palgata välistööjõudu," ütles Ats.

"Küll oleme seisukohal, et võõrtööjõudu tuleb kasutada rangelt seaduse nõudeid järgides. Illegaalne võõrtööjõu kasutamine tekitab ebaausat konkurentsi ja riigi tegevus illegaalse tööjõu kasutamise ohjamisel on igati mõistetav," lisas talupidajate esindaja.

Ehitajad soovivad legaalseid võimalusi välistööjõu toomiseks

Eesti Ehitusettevõtete Liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson rääkis ERR-ile, et kõik ehitusfirmad on olukorras, kus nad vajavad välistööjõudu, suurim probleem on ehituses aga renditööjõuga.

"Teame, et need probleemid on ehitussektoris olemas ja on kohti, kus on vaja kontrolli tõhustada," ütles Peterson. Samas ta nõustus sellega, et ehitusettevõte peab oma tööjõu eest vastutama, kuid viitas, et sageli on peatöövõtjal seda oma alltöövõtja värvatud alltöövõtja puhul raske teha. "Praegu on mõnikord olukordi, kus platsil töötav ehitaja ise ka ei tea, millises ettevõttes ta parajasti töötab," lisas ta.

Petersoni sõnul sooviks ehitusettevõtted, et välistööjõule võimaldataks kaheaastane tööviisa ning samuti on välja pakutud välismaalastest ehitajatele töötaja kaartide väljastamist, mille omamist oleks lihtne kontrollida.

"Sektoris on konstantselt vaja välistööjõudu , selleks oleks vakja tagada legaalsed võimalused selle sissetoomiseks," rõhutas Peterson.

Eestis aastas väljastada lubatud pikaajaliste elamislubade piirarv on 1315 inimest ehk 0,1 protsenti rahvastikust ning ja see täitus juba jaanuari esimeste päevadega. Teistel juhtudel saab töötajatele taotleda ainult lühiajalist elamis- ja tööluba.

Tööandjate keskliit: riik lahendab marginaalset probleemi

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et riik tegeleb marginaalse probleemi lahendamisega, sest enamik ettevõtjaid käitub ausalt.

"Ja nende jaoks praegu küll midagi oluliselt paremaks ei lähe - see regulatsioon on keeruline, inimeste siia toomine on bürokraatlik, on palju halduskoormust. Pigem tööandjad ootaks, et seal läheb asi lihtsamaks ja paremaks," kommenteeris Aas.